Esimene TOPi müük nurjus

Kirss avaldas juba enne Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse (TOP) erastamispakkumiste kasti avama minemist kahtlust, et see võib olla tühi.

Sama oli päev enne öelnud TOPi praegune juht Raimo Kägu, kelle hinnangul kulub sama äriplaaniga edasi minnes ehk sporditegevust jätkates pakutud alghinna 250 miljoni krooni tagasiteenimiseks üle 40 aasta. Tõsine ärimees selle peale ei lähe. Kägu hinnangul võiks TOPi sellise hinnaga osta ainult sulid, kes asuksid seal realiseerima mingeid hoopis teisi eesmärke, millel ei ole spordi ja linnarahva puhkusega enam midagi ühist.

Samasugust kartust on avaldanud ka liikumine Eluterve Eesti, mille hiljutisel kogunemisel tehti üleskutse TOPi erastamine peatada. Erastamistingimustes pole purjespordikeskuse edasise tegevuse suhtes mingeid nõudmisi esitatud.

Kirsi sõnul on nüüd kaks võimalust: kas panna objekt samadel tingimustel uuesti müüki või teha valitsusele ettepanek tingimuste muutmiseks.

Kultuuriministeerium on seisukohal, et hinda alla ei lasta. Küll on aga kavas lõpule viia purjespordikeskuse juurde kuuluva maa kinnistamine. Ministeeriumi pressiesindaja Reet Weidebaum kinnitas, et huvilisi siiski oli ja pakutud hind neid eemale ei peletanud. ?Olnuks kümme ümbrikku, oleks võinud teha järelduse, et alghind oli liiga madal,? märkis ta.

Kinnitamata andmetel võtsid erastamisagentuurist TOPi erastamise kohta käiva teabepaketi välja endine pankur Targo Raus ja kinnisvarafirma Arco Vara. Raus ei soovinud fakti kommenteerida.

Samal ajal elab olümpiamängudeks rajatud spordikeskus oma elu edasi. Eelmisel nädalal avas uksed nüüdisaegne mudaravila. Kägu hinnangul tõstab see talvekuudel hotelli külastatavust 15 protsendi võrra.

Ehitus ja remont käib kompleksis praegugi. Välja on vahetatud hulk torusid, uuendatud elektrisüsteem ja katused. Täna on TOPi suurimaks probleemiks selle luitunud ja räämas välisilme. See ongi järgmine investeering, mis teha tuleb, ütleb Kägu, kes ise oma ameti uuest aastast maha paneb. ?Sellisel kujul ma kindlasti jätkata ei taha,? lausub ta, lisades, et on juhina ka ise alati lahkumisavaldused rahuldanud.

TOP on seni hakkama saanud ilma riigi dotatsioonita, teenides 1998. aastal neli miljonit krooni ja möödunud aastal 300 000 krooni kasumit. Tänavu loodab Kägu saada kasumit kaks kuni kolm miljonit krooni.