Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas Eesti peab kiiresti liituma Euroopa Liiduga?
Ma arvan, et põhjust rahul olla Nice?i tippkohtumise tulemustega on küllaga. Olulisim sõnum on see, et tippkohtumise lõpptulemused kindlustavad ELi laienemise ning nüüd sõltub laienemise kiirus väga palju kandidaatriikidest.
Eesti peab tegema omalt poolt kõik, et pidada kinni Nice?i tippkohtumisel heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt 8.11. 2000 esitatud Teeviidast (nn Roadmap), mis näeb liitumisläbirääkimiste lõpetamist hiljemalt juunis 2002, teisalt peavad ELi liikmesriigid mitte venitama Nice?is saavutatud Euroopa Liidu lepingu täienduste ratifitseerimisega. (EPL Online 11.12)
Euroopa Liidu rangide kaelavõtmine avab äritegevusele võimalused, mida eestlastel pole kunagi olnud.
Jäägem realistiks. Kolm pisiriiki Läänemere idakaldal ei ole tegijad ei oleviku ega tuleviku Euroopas. Me peame ennast kellegi külge haakima. (ÄP 05.12)
Me oleme selle vastu, sest see on Eesti iseseisvusele ja rahvale kahjulik.
Leiame, et ei Euroopa Liit ise ega Eesti ole veel valmis liitumiseks, me toetame senist ELiga assotsieerunud riigi staatust, mis annaks parima võimaluse Eesti rahvuslike huvide kaitseks ja euroarengute jälgimiseks. Eesti võimueliit forsseerib ELi sulandumist, hoolimata meie rahvuslike huvide hinnast. (Postimees 11.12)
Euroopa Liiduga liitudes allutatakse end lepingu alusel loodud iseseisva subjekti ? ELi ? domineerimisele ning seda väga laiades valdkondades. Allutatakse end Euroopa ühenduse kohtule ja kontrollile, olles samas võimetu selle subjekti käitumist mõjutama. Ka liidust lahkumine on juriidiliselt sätestamata ning ei tohi unustada, et sellest liidust võib homme saada föderatsioon.
ELis ei ole praegu ega edaspidigi liikmesriigid võrdsed, valitseb õiguste ja kohustuste vastastikune ebavõrdsus ning ühenduse õigus on ülimuslik ka siis, kui see on liikmesriigi või nt Eesti põhiseadusega vastuolus.
Elu vanglas on väga turvaline, sest ei ole vastutust ega leivamuret, aga vabadust ka ei ole. Turvalisus trellide taga pole midagi väärt, kuid just sellist turvalisust uuenev Euroopa Liit meile pärast Nice?i pakubki. (SLÕL 08.12)