Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Finantseerimisasutuste tegevus kontrollimatu

    Pangandusväliste finantsasutuste tegevus tuleks seadustega piiritleda ja nende tegevust kontrollida, ütles Balti Investeeringute Grupi (BIG) nõukogu esimees Parvel Pruunsild eilsel pressiüritusel.
    BIGi nõukogu liikme Vahur Volli sõnul tuleks krediidiasutustest ning laenu- ja hoiuühistustest kõrvale jäävaid ettevõtteid kontrollida, ennetamaks turul tekkida võivaid probleeme.
    Kinnisvara tagatisel laenu andmise ja võlakirjaemissioonidega tegelev BIG kuulub samuti seni reglementeerimata finantseerimisasutuste hulka. Valdkonda ei kontrolli ka loodav ühtne finantsjärelevalve.
    Pruunsild märkis, et kehtivate seaduste kohaselt ei ole nende ettevõtet olemaski. Seadusandluse ja järelevalvesüsteemi puudumine tekitab raskusi välisosanike kaasamisel. ?Meil on selles osas tagasilööke olnud,? tunnistas ta.
    Pruunsild möönis, et sisuliselt võiks BIG kõik emissioonid teha avalikud ning sattuda sellega väärtpaberiinspektsiooni valitsemisalasse, kuid avalik emissioon tähendab suurt bürokraatiat, liigset riski ja lisaks pole väärtpaberiinspektsioon kõige usaldusväärsem asutus.
    Inspektsioon on olnud rahulolematu, sest BIG on korraldanud võlakirjaemissioone mahus, mis jääb mõne krooni võrra allapoole ametlikku registreerimist nõudvat taset. BIGi juhatuse esimees Ingo Põder ütles, et suuri emissioone pole mõtet korraldada, sest rahavajadus on piiratud. ?Eks me oleme olnud kavalad ka,? möönis ta.
    Pruunsilla sõnul saaks finantseerimisasutuste tegevust reguleerida kas eraldi seaduse, krediidiasutuste seadusesse lisatavate peatükkide või krediidiasutuste seadusel põhinevate rakendusaktidega.
    ?Kõik finantsvahendajad, kes kaasavad teiste inimeste raha, peaksid tegutsema mingite raamseaduste põhjal,? ütles Eesti Panga avalike suhete osakonna juhataja Kaja Kell.
    Kell möönis, et osa finantsvahendajaid tegutseb seni väljaspool seadusi, kuid neid piiravate õigusaktide väljatöötamine on rahandusministeeriumi rida.
    Rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna juhataja Veiko Tali ütles, et teatud probleem seadusandluse puudumises on, kuid finantseerimisasutuste seadus ei ole imerohi, mis välistaks olukorrad, kus inimesed oma raha kaotavad. Ta lisas, et usaldusvääruse suurendamiseks on ettevõtetel võimalus korraldada avalikke emissioone ning end börsil noteerida.
    Peale BIGi tegutsevad Eestis regulatsioonideta Kinnisvara Ekspress, Balti-Ameerika Ettevõtlusfond ja Reval Liising.
    BIGi bilansimaht on 78 ja laenuportfell 60 mln krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
USA börsi aktsiad langesid viimase 22 kuu madalaimale tasemele
USA aktsiaturud langesid madalaimale tasemele, mida nähti viimati 2020. aasta novembris. S&P 500 langes neljapäevasel kauplemispäeval koguni 2,9%, kuid vähendas turgude sulgemisega kahjumit.
USA aktsiaturud langesid madalaimale tasemele, mida nähti viimati 2020. aasta novembris. S&P 500 langes neljapäevasel kauplemispäeval koguni 2,9%, kuid vähendas turgude sulgemisega kahjumit.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

Kaja Kallas: peame kõigeks valmis olema ja seda ütlema, sest Kreml teeb märkmeid
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.