• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pangaülekanded võivad muutuda kiiremaks

    Just väiksemad pangad panevad lootuse uuele süsteemile, mis tooks kaasa kliiringu kaks korda päevas. ?Loodame, et kui kliendi makse jõuab meilt Hansapanka kaks korda päevas, siis paraneb olukord,? ütles Merita Panga administratsioonijuht Aivi Rooste, pidades olukorra all silmas suurpankade eelisseisu, sest nende kliendid saavad arveldada sageli pangasiseselt ja seega peaaegu otsekohe.
    Praegu toimub pangasisene ülekanne elektroonilisi süsteeme kasutades niisama hästi reaalajas. Näiteks Ühispangast Krediidipanka raha kandmisel aga peab klient arvestama märksa pikema ajaga. Põhjuseks asjaolu, et pankadevaheline tasaarveldus toimub kord päevas, nii et ühest pangast teise jõuab raha samal päeval siis, kui maksekorraldus on tehtud enne keskpäeva.
    ?Praegune infrastruktuur võib-olla kiiremat maksete edastamist ei võimaldaks,? tõdes Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Sven Meimer. ?Aprillis peaks aga käima minema uuendatud pankadevaheline arveldussüsteem, misjärel on tegelikult panga otsustada, kui kiiresti makseid sooritatakse,? lubas ta. Kindlasti hakkavad reaalajas toimuma ülekanded, mille maht on suurem kui miljon krooni, kuid põhimõtteliselt võivad pangad kasutada reaalajasüsteemi kasvõi 100kroonisteks ülekanneteks.
    Meimer lisas, et uus süsteem ei too kaasa muudatust ülekannete sooritamise tähtajas. ?Panganõukogu otsusega on paika pandud, et ülekanne peab toimuma kahe pangapäeva jooksul ning nii ka jääb,? ütles Meimer.
    Tegelikult toimub pankadevaheline ülekanne samal päeval, kui maksekorraldus on antud enne kella 12, kinnitas Ühispanga maksete osakonna juhataja Viire Oll. Samamoodi tegutsevad ka teised pangad.
    Olli sõnul ei saa siiski öelda, et vaid kord päevas toimuv kliiring seaks suurpangad väiksematega võrreldes tingimata eelisseisu. ?Vähemalt Ühispank on Hansapangaga võrreldes selles osas võrdses seisus,? tõdes ta. Ka Hansapank eitab, et harvad kliiringud annavad väiksemate konkurentide ees eelise.
    Samas on ilmselge, et kui klient soovib kiiret ülekannet ning enamiku raha saajate konto on Hansapangas, siis võib klient ka ise sinna üle minna. ?Praegune süsteem annab suurtele pankadele teatava eelise, sest suurema tõenäosusega saab suurpangas makset sooritada pangasisesena. See tähendab, et klient-maksja pole nii palju seotud maksekorralduse esitamise tähtajaga ? pangasiseseid korraldusi, mida teostatakse sama pangapäeva jooksul, võetakse vastu kauem,? ütles Optiva Panga seisukoha välja suhtekorraldusspetsialist Lea Endrikson. ?Kriitiliseks muutub see siis, kui teostatud makse on kauba kättesaamise aluseks ning raha saaja soovib enne kauba kätteandmist kontrollida raha laekumist oma kontole,? lisas Endrikson.
    Krediidipanga asepresident Valmar Moorits kurtis, et kui Krediidipanga klient annab maksekorralduse pärast lõunat, ei jõua makse enam samal päeval saaja kontole. ?Mõnikord võib tekkida maksja ja saaja vahelisi viivisenõudeid,? ütles Moorits, kelle sõnul võiks teha mitte ainult kaks, vaid suisa kolm kliiringut päevas.
    Teisalt võimaldab ühekordne päevakliiring hoida sadade tuhandete klientidega suurpankadel päeva jooksul rohkem raha enda käes, ilma et maksekorraldustega raha pangast kohe välja oleks läinud. Niisamuti võib saaja-pank jätta sissetulnud raha kontole kohe kandmata, sest kohustuslik kahe pangapäeva pikkune tähtaeg pole ju veel täis.
    ?Kui näpuga järge ajada, siis võib tõesti olla kas või viis kliiringut päevas, aga teine pank ei pruugi ülekandeid kohe saades kontole panna,? tunnistas Rooste, lisades küll, et pole viimastel aastatel enam täheldanud sellist saajapanga pahatahtlikku viivitust.
    ?Olen ka varasemal ajal kuulnud, et näiteks Hansapank ei pannud laekunud raha kohe saaja konto peale,? lisas Moorits Krediidipangast.
    Uue pankadevahelise arveldussüsteemi kohaselt lahutatakse suurmaksete ja jaemaksete arveldamine. Väiksemate maksete edastamiseks kasutatakse tähtajalist netoarveldussüsteemi ? kaks korda päevas kogutakse pankade makseviivised kokku, arvestatakse välja pankade netokohustus ehk laekunud ja makstavate maksete vahe, mis siis arveldataksegi. Teine süsteem jääb suurmaksete arveldamiseks ja oleks reaalajaline brutoarveldussüsteem ? maksed jõuavad kohe keskpanka ja edasi saajapanka, rääkis Meimer.
    Tööversioonina on arvestatud, et suured maksed algavad miljonist kroonist, kuid pank võib seda süsteemi ka väiksemate maksete puhul kasutada. ?Siis sõltub juba pangast, kui palju oma tooteid soovivad nad rajada reaalajasüsteemile. Kui üks hakkab pakkuma, eks tuleb siis ka teine konkurentsis püsimiseks taolise teenusega välja,? oletas Meimer.
    ?Võib tõesti ka sada krooni läbi reaalajas maksesüsteemi saata,? tunnistas Oll Ühispangast. ?Kui klient peab seda mõttekaks, siis miks mitte. Kuid küllap me paneme siis sellisele teenusele ka vastava hinna,? ütles Oll. Samuti arvas Rooste Meritast, et kuigi reaalajas kasvõi kõigi maksete sooritamine on võimalik, oleks see kallis ning mõeldav ikkagi vaid suurte summade puhul. ?Miljonit ma selleks piiriks küll praegu ei paku, pole täpselt mõelnud,? lisas ta.
    Meimeri sõnul on Eestis pangaülekanded muu maailmaga võrreldes juba niikuinii kiired. ?Põhjapoolsetes Euroopa riikides on ülekandeaeg samuti üks-kaks pangapäeva, lõunapool, näiteks Prantsusmaal ja Itaalias on üsna tavaline 4-5 päeva,? teadis ta. ?Mujal ongi inimesed hoopis rahulikumad ja lepivad sellega, et ülekanne tehakse päeva jooksul või järgmisel. Kummalisel kombel on eestlastel alati kiire ? kui mina räägin meie peapangaga, siis nemad ka imestavad, et miks peab teil see nii ruttu käima,? rääkis Rooste.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Neeme Korv: tule, Karis, appi!
Eestis on liider, kelle vaimne ja poliitiline kapital võimaldab kui mitte vaktsineerimises kõhklejaid ümber veenda, siis kindlasti selgitada, mille suhtes tasub olla kriitiline, mida lugeda ja keda kuulata. President Alar Karis ei saa ega tohi jääda praeguses ülitõsises tervisekriisis kõrvale, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Eestis on liider, kelle vaimne ja poliitiline kapital võimaldab kui mitte vaktsineerimises kõhklejaid ümber veenda, siis kindlasti selgitada, mille suhtes tasub olla kriitiline, mida lugeda ja keda kuulata. President Alar Karis ei saa ega tohi jääda praeguses ülitõsises tervisekriisis kõrvale, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
S&P 500 ja Dow Jones seadsid uued rekordid
Teisipäeval purustasid nii S&P 500 kui Dow Jones heada kvartalitulemuste abil rekordid, vahendab Yahoo Finance.
Teisipäeval purustasid nii S&P 500 kui Dow Jones heada kvartalitulemuste abil rekordid, vahendab Yahoo Finance.
Tallinn saadab koolide põhiastme nädalaks koduõppele
Teisipäeval otsustas Tallinna linnavalitsus, et peale koolivaheaega ehk 1. novembrist jäävad Tallinna munitsipaalkoolide 4.–8. klasside õpilased nädalaks distantsõppele.
Teisipäeval otsustas Tallinna linnavalitsus, et peale koolivaheaega ehk 1. novembrist jäävad Tallinna munitsipaalkoolide 4.–8. klasside õpilased nädalaks distantsõppele.
Euroopa Ravimiamet alustab koroonaravimi kiirendatud hindamist
Euroopa Ravimiameti inimravimite komitee on alustanud Merck Sharp & Dohme ja Ridgeback Biotherapeuticsi täiskasvanute COVID-19 raviks välja töötatud suukaudse viirusvastase ravimi molnupiraviiri kiirendatud hindamisprotseduuri,
Euroopa Ravimiameti inimravimite komitee on alustanud Merck Sharp & Dohme ja Ridgeback Biotherapeuticsi täiskasvanute COVID-19 raviks välja töötatud suukaudse viirusvastase ravimi molnupiraviiri kiirendatud hindamisprotseduuri,