Riik käitus ärimehena

Äripäeva arvates tegi erastamisagentuur õigesti, et ei lükanud raudtee erastaja selgitamist edasi ning tunnistas eile konkursi võitjaks Rail Estonia (RE).

RE tegi parima pakkumise, lubades Eesti Raudtee 66 protsendi aktsiate eest maksta 1,715 miljardit krooni. See ületab suuruselt järgmise, Baltic Rail Servicesi (BRS) pakkumise 700 000 mln krooniga.

Konkurendid peavad RE prognoose kaubavedude mahu (10 aastaga kasvavad need 40 mln tonnilt aastas 50-le) ja kasumi (RE ootab 10. aastal kasumiks 1,3 mld krooni) osas liiga optimistlikuks, kuid see ei anna põhjust pidada RE pakkumist kehvaks. Sellel, et Eesti riik teenib analüütikute väitel raudteed RE-le müües viie aastaga kõige enam, 3,195 mld krooni, peaks olema rohkem kaalu kui pettunud konkurentide arvamusel.

Tõsiselt ei saa võtta väidet, et RE võit ohustab Eesti transiidivedude mahtu kümnete protsentide suuruse langusega ? Estonian Oil Service?i juht Arnold Lugtmeijer kardab, et kõrgem ostuhind loob eeldused tariifide tõstmiseks, mis kahjustab transiidiäri.

See mõtteavaldus kuulub samasse masti Eesti ärimeeste väitega, et võitja võtab viimaks raudteeliiprid üles ning kasutab raudteealust maad muul otstarbel, või sellega, kuidas Hans H. Luik põhjendas Raudtee Erastamise Rahva ASi (RER) loodetud strateegilise investori, sakslaste raudteefirma äraütlemist: sakslased arvanud, et nii hea tehing ? raudteed pakutakse koos maaga ? , ja ehmatanud ära... Vaevalt paneb RE miljardeid magama selleks, et kinni pigistada parim teenimisallikas. Teistel teenida lastes teenib temagi rohkem.

RE vastu räägib siiski üks tõsiasi ? riik päris täpselt ei teagi, kellele ta raudtee müüs. Erastamisprotsessi kirjeldamine tehinguna ?müüd ei tea kellele, ostad ei tea mida? on seega mingil määral õigustatud.

Samas ei ole RE varjanud, et ta vahendab Põhja-Ameerika mitme raudteefirma huve ? suured korporatsioonid ei esine sellistel konkurssidel tavaliselt oma nime all, kartes kahjustada firma mainet, kui koju võiduga ei tulda. RE juhtide kinnitusel saab RE erastamisvõidu korral strateegilise investori, mainides Canadian Pacific Railway nime.

Kindla strateegilise investori puudumine olnuks arvestatav ettekääne võitja selgitamist edasi lükata, sest õigupoolest polnud seda ühelgi kolmest osalejast, kuid siiski mõttetu ? paremaid pakkumisi ei paista kuskilt.

RE vastased väidavad, et firma ei suuda ostupakkumise finantseerimiseks võetavat laenu teenindada. Kui pakkumise tagajad ja finantseerijad poleks Deutsche Bank, EBRD ja Chase Manhattan, võiks see seik tekitada kahtlusi. Näiteks võiks püstitada hüpoteesi, et RE (nõustaja Hannes Tamjärv) on bluff, pakkumise taga on BRS (juhatuse liige Jüri Käo), RE ei suuda maksta lubatud summat ja võitjaks osutub paremuselt teine pakkuja, BRS.

Kaotajad lubasid RE võidu korral vaidlustada agentuuri nõukogu otsuse. See oleks kahetsusväärne, sest see ähvardaks erastamise lükata määramata tulevikku. Just erastamisega venitamisega kaotab Eesti Raudtee ettevõtte peadirektori Parbo Juchnewitschi sõnul mitmeid kümneid protsente kaubavedusid, sest praegu käib lepingute sõlmimine operaatoritega. See tähendaks eeskätt suurt tagasilööki ärisuhetes Venemaaga.