Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sotsiaalmaksuseaduse säte annab aluse maksunõude ülesvõtmiseks
Eile riigikogus vastu võetud sotsiaalmaksuseaduse täiendus, mis sätestab, et pankrotimenetluses riigi poolt makstud hüvitused maksustakse sotsiaalmaksuga ja selle maksab tööandja, viidi sisse seetõttu, et oleks alus, millelt maksuvõlga üldse üles võtta, ütles rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist Kairi Ani.
Ani andmeil on tagatisfondist eraldatud summad seni ilma sotsiaalmaksuta. 'Kui riik praegu tagatisfondist väljamakse teeb, siis ei maksa riik raha välja kui oma töötajatele,' seletas Ani. 'Ja seetõttu ei saanud seaduse järgi sotsiaalmaksunõuet üles võttagi.'
Sotsiaalmaksuvõlg tasutakse vastavalt sellele, kas pankortivarast jagub vara või mitte, ütles Ani. 'Kui nõuet ei ole võimalik üles võtta, siis ei laeku võlg ammugi mitte,' lisas ta.
Ani sõnul on pankrotihalduritel vale arusaam, et nemad võivad jääda maksuvõlglasteks. 'Kõik võlad jäävad ikka pankrotivõlgniku kanda,' täpsustas Ani. 'Pankrotihaldur ei vastuta ühegi nõude eest oma isikliku varaga.'