• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinn ja Imavere tihendavad koostööd võimaliku ühinemise nimel

    Tänasel linnapea Jüri Mõisa ja linnasekretär Toomas Sepa kohtumisel Imavere vallavanema Jüri Ellrami ning volikogu esimehe Jaanus Nilpiga tõdeti, et koostööd kahe omavalitsusüksuse vahel tuleb tihendada.

    Novembris toimunud Eesti Omavalitsusfoorumil esines peale Tallinna linnapea Jüri Mõisa sõnavõttu Imavere vallavanem Jüri Ellram avaldusega, et Imavere vald võiks liituda Tallinna linnaga. Tallinna linnasekretär Toomas Sepa sõnul on tänane õigusruum ühinemiseks veel liiga habras. 'Küll on aga võimalik rääkida ühistest koostöövaldkondadest, mis võib-olla kunagi võivad viia ka liitumiseni,' tõdes Sepp.
    Tänasel Kohtumisel otsustati, et ühinemisest esialgu ei räägita, aga
    otsitakse kokkupuutepunkte, mis tooksid kasu mõlemale poolele. 'Arutati,
    mida võib Tallinn pakkuda Imavere vallale ning mida Imavere vald Tallinnale.
    See, et vahemaa on geograafiliselt suur, ei ole praeguse IT tormilise arengu
    ajajärgul oluline,' sõnas Toomas Sepp. Ühiseks koostöövaldkonnaks võiks olla
    Tallinna poolt infotehnoloogiliste võimaluste tutvustamine, Imavere poolt
    laste suviste puhke- ja töölaagrite korraldamine, ühine marketingitegevus
    jne. 'Ühiste koostöövõimaluste väljaselgitamiseks nimetati täna
    kontaktisikud ning lepiti kokku järgnevas tegevuskavas,' ütles Sepp.
    Imavere vald on kiiresti arenev piirkond, pidevalt kasvab õpilaste ja
    elanike arv ning jõudsalt areneb tööstus. 140 km2 suuruses Imavere vallas
    elab 1100 elanikku, asustustihedus on 7,8 inimest/km2 kohta. Elanikest 53
    protsenti moodustavad tööealised, 28 protsenti kuni 15 aastased ning 19
    protsenti pensionärid. Imaveres asub Baltimaade suurim tipptehnoloogial
    põhinev saetööstusettevõte, mis on piirkonna arengu põhiline mootor.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Agris Adamberg: tubakaaktsiisiga saaks tervisekahjusid vähendada
Aktsiisipoliitika võiks ümber teha nii, et vähem kahjulikud tooted maksustatakse väiksema aktsiisiga, kirjutab alternatiivsete tubakatoodete aktsiisi mõju uurinud Agris Adamberg.
Aktsiisipoliitika võiks ümber teha nii, et vähem kahjulikud tooted maksustatakse väiksema aktsiisiga, kirjutab alternatiivsete tubakatoodete aktsiisi mõju uurinud Agris Adamberg.
Nasdaq Tallinn jätkas languskursil
Nasdaq Tallinn langes täna pool protsenti, tirides kaasa ka Balti koondindeksi Baltic Benchmark.
Nasdaq Tallinn langes täna pool protsenti, tirides kaasa ka Balti koondindeksi Baltic Benchmark.
Parima juhi valem: rüsele omanikuga, murra stereotüüpi ja sütita kolleege Videod: kolme parima juhi töökaaslased räägivad suu puhtaks
Sel reedel selgub Pärnu Juhtimiskonverentsil 2022 Eesti parim tippjuht. Märtsi lõpus valis žürii finalistideks LHV juhi Madis Toomsalu, häirekeskuse juhi Kätlin Alvela ja Enefit Greeni juhi Aavo Kärmas.
Sel reedel selgub Pärnu Juhtimiskonverentsil 2022 Eesti parim tippjuht. Märtsi lõpus valis žürii finalistideks LHV juhi Madis Toomsalu, häirekeskuse juhi Kätlin Alvela ja Enefit Greeni juhi Aavo Kärmas.
Raadiohommik: Tartu kinnisvaraturust Londonisse loodava pangani
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis räägib LHV kõrge juht Erki Kilu alanud rahakaasamisest ja Suurbritanniasse panga tegemisest.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis räägib LHV kõrge juht Erki Kilu alanud rahakaasamisest ja Suurbritanniasse panga tegemisest.
Kuidas Venemaa Ukrainas tehtu eest maksma panna
Kui USA rahandusminister Janet Yellen kohtub teisipäeval Brüsselis oma kolleegidega, on üheks suureks aruteluteemaks see, kuidas rahastada sõjast räsitud riiki. Kuigi otsene mure on Ukraina lühiajalise rahastamisvajaduse katmine, on ametnikud üha enam mures ka ülesehituse kulude pärast, mis ületavad pool triljonit eurot, kirjutab Financial Times.
Kui USA rahandusminister Janet Yellen kohtub teisipäeval Brüsselis oma kolleegidega, on üheks suureks aruteluteemaks see, kuidas rahastada sõjast räsitud riiki. Kuigi otsene mure on Ukraina lühiajalise rahastamisvajaduse katmine, on ametnikud üha enam mures ka ülesehituse kulude pärast, mis ületavad pool triljonit eurot, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.