• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas on õige siduda rahatrahv inimese sissetulekuga?

    Uuenenud seaduse puhul maksavad jõukamad inimesed suuremat trahvi kui väikese palgaga inimesed. Aga see pole mõeldud jõukamatele kättemaksuks, vaid enam silma paistvatelt isikutelt oodataksegi seadusekuulekamat käitumist.
    Peale iga-aastase tuludeklaratsiooni ja palga arvestamise on uurijal õigus vaadelda ka süüaluse elustiili ning selle kokkulangevust tulude ning kuludega.
    Trahvide diferentseerimise eesmärk on karistuste hoiatava mõju suurendamine. Ühelgi seadusekuulekal inimesel pole midagi karta ja nende elu ei muutu. See eelnõu on seadusekuuleka inimese kaitseks ning toob raha juurde ka riigieelarvesse ning katab osaliselt kulusid, mis kuritegevus tekitab. (EPL 15.12)
    Ma arvan, et see on loogiline. Karistusel peab olema selline mõju, et ta iseenesest hoiab ära uue õigusrikkumise. Väga rikka inimese puhul, kui see trahv on väga madal, see trahvisumma ei välista uut õigusrikkumist iseenesest.
    Ja vaese inimese puhul peaks saama seda arvestada. Kui see rikkumine nüüd nii väga hull ei ole, siis ei tarvitse teda ju selle rikkumise pärast näljapajukile saata. Tundub igatahes üsna mõistlik. Trahv peab olema efektiivne.
    Ma oleks sellega siis nõus, kui ka hääled valimistel sõltuksid sissetulekust. Kui deklareerid rohkem tulu, oleks sul ka valimistel suurem hääleõigus. See oleks efektiivne ? inimesed tahaksid siis rohkem deklareerida tulu ? ja teisest küljest ka trahvid mõjuksid paremini.
    Trahvi sidumine sissetulekuga on küll efektiivne, aga ebaõiglane. Karistus on suurem, aga mingeid eeliseid ei ole. Kui saaks ka hääli vastavalt sissetulekule, et saaks eeskirjade tegemisel, mille eest trahvitakse, rohkem kaasa rääkida, oleks see mõistlik.
    Kui piima hind poes sõltuks ka ostja sissetulekust, siis ma oleks sellega nõus. Kuivõrd piima müüakse kõigile olenemata sissetulekust sama raha eest, siis on näiteks ka kiiruseületamine täpselt sama suur patt, olenemata sellest, kui palju sa teenid.
    Vanglakaristust inimese tapmise eest ei määrata ju tulenevalt sellest, kas sa oled vaene või oled sa rikas. Ühtemoodi läheb pea giljotiini alla ikka.
    Täiesti arusaamatu loogika. Võib-olla isegi poliitbüroo ei oleks vanasti tulnud nii tarkade otsuste peale kui see. Selle peale annab tulla. Tore on olla Eestis vaene, ütlen ma selle peale.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Veljo Ipits: ma ei välista majanduslanguse tulekut
Praegu tuleb endale aru anda, et elu ei lähe alati ainult paremaks, vaid tuleb ette ka tagasilööke ja meie elatustase võib ajutiselt langeda, kirjutab Salvesti omanik Veljo Ipits vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Praegu tuleb endale aru anda, et elu ei lähe alati ainult paremaks, vaid tuleb ette ka tagasilööke ja meie elatustase võib ajutiselt langeda, kirjutab Salvesti omanik Veljo Ipits vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Föderaalreservi rahustav sõnum tõukas USA turge kõrgemale
Täna USA keskpangalt Föderaalreservilt lähtunud sõnumid järgmise intressitõusu kohta rahustasid investoreid sedavõrd, et suuremad aktsiaindeksid asusid tõusma.
Täna USA keskpangalt Föderaalreservilt lähtunud sõnumid järgmise intressitõusu kohta rahustasid investoreid sedavõrd, et suuremad aktsiaindeksid asusid tõusma.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Esimeses kvartalis kasvas ehitusmaht 14 protsenti
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted esimeses kvartalis siin ja välisriikides kokku 14% rohkem kui aasta varem.
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted esimeses kvartalis siin ja välisriikides kokku 14% rohkem kui aasta varem.
Raadiohommikus: taristuehitusest investeerimise ja restoraniärini
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis annavad tooni kinnisvara, julgeoleku, investeerimise, restoraniäri ja ehitusega seotud teemad.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis annavad tooni kinnisvara, julgeoleku, investeerimise, restoraniäri ja ehitusega seotud teemad.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.