Kindlustusfirmad peavad võimalikuks mõningast hinnatõusu

?Pärast Portugali astumist Euroopa Liitu kasvas sealne kindlustusturg 10 korda,? ütles BICO-LEKS Kindlustuse omaniku Alte Leipziger Europa juhatuse liige Achim Naumann, kes ühtlasi on BICO-LEKSi nõukogu esimees, uskudes sarnaselt suurt kasvu ka Eesti turu puhul. ?Edaspidi tõuseb kindlasti tublisti elukindlustuse osa, kasvuvõimalus on ka väikeste ja keskmiste ettevõtete valdkonnas.?

Ka Hansapanga Kindlustuse juhataja Priit Potisepp näeb elukindlustuses suurt kasvuruumi. ?Järgmisel aastal tuleb umbes sama suur kasv kui sel aastal - 20%,? ütles Potisepp. ?Hansapanga Kindlustus lähtub järgmisel aastal elukindlustusturu kogumahu prognoosist 325 miljonit krooni. Ja kahtlemata tõuseb elukindlustuse osakaal, sest varakindlustus ei kasva järgmisel aastal nii kiiresti.?

Seesam Elukindlustuse juhatuse esimees Taivo Saar usub samuti elukindlustuse osa suurenemist, kuna selle ja kahjukindlustuse vahekord on arenenumate riikidega võrreldes paigast ära. ?Kui praegu on elukindlustuse osa 16%, siis põhimõtteliselt võiksid need ikka 50:50 olla,? ütles Saar. ?Kahjukindlustuse poole pealt võiks aga hüpet oodata siis, kui tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustamise seadus vastu võetakse. Sarnast, nagu toimus kohustusliku liikluskindlustuse puhul,? lootis ta.

Saksa kindlustaja hinnangul on kindlustuspreemiaid küll väga hästi kogutud, kuid samas ei saa rahul olla preemia määradega. Naumann tõi näiteks liikluskindlustuse, kus konkurents on väga tihe ja preemiamäärad madalad.

Saar tunnistas, et kahjukindlustuse vallas võib tariifide osas tulla muudatusi. ?Piisab sellest, et eelmine aasta on olnud hea ning järgmiseks aastaks tehakse korrektiive, langetatakse tariife. Ja vastupidi,? rääkis Saar.

Potisepa sõnul saab madalatest preemiamääradest rääkida vaid kindlustusseltside puhul, mille maht on väike või ollakse äri alles alustamas. ?Elukindlustuse osas ei näe ma mingit vajadust hinnatõusuks, pigem vastupidi. Kui tõmmata võrdlus Saksamaaga, siis näiteks riskielukindlustuse tariifid on seal madalamadki kui siin,? ütles Potisepp, pidades seda normaalseks, kuna Saksamaal on ka inimeste surma ja invaliidsuse tõenäosus väiksem.

?Võimalik, et pensionikindlustuse osas pole siinsed kindlustusseltsid tõesti suhtunud tariifidesse piisavalt konservatiivselt,? tunnistas Saar, kelle hinnangul võib olla tehtud valearvestus selles, kui kaua inimesed pensionipõlve peavad, lubades liiga kõrgeid pensione.

Mõningal määral võib hinnatõusu ennustada põhjusel, et enam pole tegutsemas nii palju konkurente kui mõne aasta eest, mil kliente püüti võita ehk ülemäära madalate tariifidega. Ja kuna Eesti turg on väike, siis ei saa suurt edu loota ka väga madalatest hindadest koos suure mahuga.

?Nüüdseks on aga Eesti turg teinud läbi konsolideerumise, kuid on muidugi väike,? tõdes Naumann. ?Euroopa Liiduga liitumise perspektiivi silmas pidades on siinsel turul edukalt tegutsemise ?ansse vähestel, turul juurdunud kindlustusseltsidel,? ütles Naumann, lisades, et just Alte Leipziger oli esimene Lääne kindlustusselts, mis Balti turule tuli.

Naumann tunnistas, et Eesti pääsedes ELi tuleb arvestada uute konkurentidega siin. ?Aktiivsete seltside arv Eesti turul väheneb,? tõdes ta samas, pidades silmas asjaolu, et suured tugevdavad tõsisemaks konkurentsiks valmistudes haaret.

?Hetkel eitaksin, et Alte Leipziger veel mõne kindlustusseltsi ostab,? lükkas Naumann ümber võimaluse, et praegu umbes 30-protsendilist turuosa laiendaks BICO-LEKS mõne teise seltsi ülevõtmisega. ?Praegu oleme täiesti rahul teise kohaga Eesti kindlustusturul, aga loomulikult pingutame, et tulevikus esikohale tõusta,? lubas Naumann.

?Siinsel turul ei peaks olema rohkem kui viis kindlustusseltsi,? tõdes Naumann. Potisepp Hansa Kindlustusest uskus, et edasiviiv konkurents säiliks tõesti viie kindlustusseltsi turule jäädes. ?Kui turule jääksid näiteks 3 elu- ja 3 kahjukindlustust, siis oleksid ilmselt kõik õnnelikud,? arvas Saar. ?Kui aga näiteks Taani poole vaadata, siis seal on kindlustusseltse paarsada ? nad on kohalikud, toimetavad oma ni?is ja erinevalt Eestist ei ütle keegi, et neid seal palju on,? märkis Saar.

Naumann pidas konkurentsis püsimise koha pealt oluliseks ka BICO-LEKSi omakapitali suurendamist, mis praegu on umbes 115 miljonit krooni. Lisaks kinnitas ta, et muutmisele läheb BICO-LEKSi nimi, kuna Alte Leiptziger Europa suuromanik, Saksa esmakindlustusgrupp ERGO soovib kõigis riikides lisada kohalikule firmanimele oma kaubamärgi.

?Ilmselt ei saa see küll olema ERGO-BICO-LEKS, sest see oleks juba kummaliselt pikk,? ütles Naumann.