Laopindade vajadus väheneb

Laohooneid on tarvis üha vähem, sest ühelt poolt hakkavad kaupade turustamises tooni andma globaalsed trendid, teisalt toimuvad Eesti hulgikaubanduses olulised struktuurimuutused.

Tulenevalt infotehnoloogia arengust ja globaliseerumisest on kaupade turustuses toimumas rida suuri muutusi.

- Ladustamise tähtsus väheneb. Kaasaegses logistikas panustatakse järjest rohkem transpordile. Seda võimaldavad nii infotehnoloogia areng kui ka transpordi kiiremaks ning efektiivsemaks muutmine.

Nii saab piirkondlike ladude arvu vähendada ja piirduda vaid kesklaoga, mis Eesti tingimustes asub üldjuhul Tallinnas.

- Tootjate (seega ka maaletoojate) positsioon nõrgeneb, tehes ruumi jaemüüjatele. See süvendab suurte kaubandusettevõtete kontsentreerumist ja kaupluste ketistumist ning üksikute jaekauplejate positsiooni nõrgenemist.

- Sõltumatu logistikateenuse osatähtsus kasvab. See võimaldab efektiivsemaid kaubavoogusid ka väiksemate jaemüüjate ja tootjate vahel.

- Rahvusvahelisus suureneb. See võimaldab veelgi enam ratsionaliseerida turustust ja vajadusel vähendada ladustamispunktide arvu. Nii on näiteks Philips likvideerinud piirkondlikud kesklaod ja piirdunud vaid ühe keskse laoga Euroopas.

Eesti hulgikaubanduses valitseb tihe konkurents. Turg on killustatud paljude väikefirmade vahel ning eriti tihe on konkurents toidu- ja esmatarbekaubanduses.

Siiski on suundumus turu korrastamise poole juba märgatav. Ettevõtted kontsentreeruvad ja nende arv väheneb. Siin võib paralleele tõmmata näiteks finantssektoris aset leidnud muutustega, mis paar aastat tagasi meie kontoripindade turgu oluliselt mõjutasid ? kontoripindade vajadus vähenes.

EMORi iga-aastased hulgikaubanduse uuringud näitavad selget suundumust, et hulgiettevõtete arv, kellega kauplused suhtlevad, väheneb pidevalt. Eriti tahaks tähelepanu juhtida Dagabi (Baltic Food Grupp) ja K-Hulgi (Kesko) näitajatele ? need on peaaegu ainukesed ettevõtted, kes on suutnud oma haaret tihedas konkurentsis hoida või tugevdada. Tegemist on kahe suure Põhjamaade kontserniga, kellel on Eesti turul küllaltki suured ambitsioonid. Kolmas suur tegija SOK (Soome) heidab silma ETK-le, kellel on täna Eesti toidukaubanduses suurim turuosa. Pikemas perspektiivis võib uskuda, et need kolm ettevõtet hõivavad üle poole Eesti toidu- ja esmatarbekaupade turust.

Laopindade turul on tegemist amortiseerunud pindade märkimisväärse ülejäägiga ning see trend kasvab veelgi, eriti väljaspool Tallinna. Kaasaegsete laopindade järele on nõudlus olemas, kuid see ei kasva nii kiiresti, kui on kasvanud näiteks kontori- ja kaubanduspindade vajadus. Tihe konkurents ja madalad marginaalid ei võimalda kaasaegseid pindu ehitada (renoveerida) või rentida.

Autor: Veronika Ilsjan