Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigieelarve eelnõu kui hea üllatusteraamat

    Ministeeriumide eraldused rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksudeks on kirju nimekiri, kus tundub raha kõigile jaguvat. Kaitse- ja kultuuriministeeriumil kulub liikmemaksude maksmiseks 4-5 miljonit krooni aastas, samas tasuvad justiits- ja haridusministeerium organisatsioonide liikmeks oleku eest aastas sada-paarsada tuhat krooni. Vaid ametnikud teavad, millist kasu saab Eesti kuulumisest tuletornide assotsiatsiooni või aatomienergiaagentuuri.
    Veeteede amet saab uuel aastal riigieelarvest üle 92 miljoni krooni ehk 5 miljonit krooni rohkem kui sel aastal. Samas näitab riigikontrollis hiljuti tehtud otsus, et amet kuritarvitas oma raha juba 1999. aastal.
    Riigikontrolli peakontrolöri otsuse järgi ei suuda sealne sisekontrollisüsteem jälgida, kas kõikide tehingute tegemisel järgitakse riigieelarve ja riigihangete seadust.
    Nii selgus, et vaatamata riigieelarvest eraldatud miljonile kroonile ei teostanud veeteede amet Rohuküla?Heltermaa veeteel geoloogilisi uuringuid. Amet kulutas lisaks veel 1,4 miljonit krooni, sest otsustajatel puudus info veetee kõvade pinnavormide kohta, mis tõi kaasa kohustuse maksta süvenduslaeva koppade remondi eest.
    Riigikontrolli ettepanek on alustada süvendustööde eest vastutavate ametiisikute suhtes teenistuslikku juurdlust.
    Põllumajandusministeeriumi eelarvest läheb aastas 13 000 krooni rahvusvahelise munakomisjoni liikmemaksuks.
    Munatootmisega tegelevad ettevõtjad sattusid hämmingusse, kui nendelt küsiti, kas ja kui kaua on Eesti olnud rahvusvahelise munakomisjoni liige.
    OÜ Kurtna Linnukasvatus juht Malle Ilves tunnistab, et ei ole sellisest organisatsioonist isegi kuulnud. ?Teame munastandardeid, mis tulevad põllumajandusministeeriumist ja mille järgi oma mune sorteerime,? ütles Ilves.
    Munatootja Tamsalu Terko ASi peadirektor Aadu Jaansoo vastab küsimise peale, mis on munakomisjon, ainult kahe sõnaga: ?Ei tea.? Jaansoole meenusid varasemad jutuajamised, kus peeti munakomisjoni liikmeksolekut tähtsaks, lõpptulemusest ei ole ta midagi kuulnud.
    Ministeeriumi loomakasvatusbüroo juhataja Matti Piirsalu sõnul on rahvusvaheline munakomisjon Eesti jaoks oluline organisatsioon, sest selle kaudu saavad meie munadega tegelejad endale kõik rahvusvahelised materjalid, mis puudutavad munade tootmist, kaubastamist, munade markeerimist ja ülevaateid turusituatsioonist. Eesti kuulub komisjoni kaks aastat, liikmemaks makstakse riigieelarvest.
    Ainsana teadis rahvusvahelisest komisjonist rääkida ASi Tallegg müügidirektor Kai Rimmel, kelle arvates on organisatsioon mõeldud eelkõige neile, kellel on ekspordipotentsiaali.
    Ligi 6 miljonit krooni kulub uue aasta eelarvest põllumajandusmuuseumide toetuseks. Eelnõu selgituse järgi töötab kahes muuseumis kokku ligi 100 inimest, kaks kolmandikku rahast kulubki inimeste töötasu maksmiseks. Ülejäänud miljon jääb majandamiskuludeks, näpuotsaga jääb raha väetiste, loomasööda ja seemnete soetamiseks.
    Ministeeriumi toetus ühiskondlikele organisatsioonidele tähendab muu hulgas rahaeraldust Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidule, kes ehitab uuel aastal kaitseväe kalmistule 2 miljoni krooni eest mausoleumi. Võrreldes eelmise aastaga on liidu toetussumma kolm korda suurenenud ja ulatub ligi 3 miljoni kroonini.
    Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu presidendi ja ühtlasi kaitseministeeriumi nõuniku Hannes Walteri kinnitusel on 2 miljoni krooni eraldamine kalmistu taastamiseks üsna tõenäoline. ?On olemas valitsuse 1995. ja 1998. aasta otsused, et Tallinna Kaitseväe Kalmistu taastatakse niisugusel kujul, nagu ta oli enne nõukogude okupatsiooni. Kõige töö- ja rahamahukam ongi asi, mida me võime nimetada mausoleumiks,? kommenteeris Walter rahaeraldust.
    Veel suuremad numbrid tulevad kaitseministeeriumi eelarvest esile kaitseväeosade majandamiskuludest, mis kasvavad võrreldes tänavusega üle 10 miljoni krooni. Kulude kasvu põhjendab ministeerium sellega, et ligi 7 miljonit krooni kulub abina saadud laevade hooldus- ja remondikuluks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Saunum sihib teisel poolaastal Jaapanit ja Kanadat
Vaatamata esimese poolaasta oodatust suuremast kahjumist on Saunimil teiseks poolaastaks sihikul suured plaanid.
Vaatamata esimese poolaasta oodatust suuremast kahjumist on Saunimil teiseks poolaastaks sihikul suured plaanid.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tarkvaraidu Klaus kaasas Saksa riskiinvestoritelt 12 miljonit
Rahvusvahelistele suurfirmadele klienditoe teenust pakkuv idufirma Klaus kaasas Saksa riskiinvestoritelt 12 miljonit eurot, et kiirendada müüki ning tootearendust.
Rahvusvahelistele suurfirmadele klienditoe teenust pakkuv idufirma Klaus kaasas Saksa riskiinvestoritelt 12 miljonit eurot, et kiirendada müüki ning tootearendust.

Olulisemad lood

Tänavune viljasaak tuleb parem kui mullu
Selle aasta teraviljasaak kujuneb 18% suuremaks kui möödunud aastal, kuid jääb märgatavalt väiksemaks 2019. ja 2020. aastate rekordsaakidest, teatas statistikaamet.
Selle aasta teraviljasaak kujuneb 18% suuremaks kui möödunud aastal, kuid jääb märgatavalt väiksemaks 2019. ja 2020. aastate rekordsaakidest, teatas statistikaamet.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.