• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaevandamismaks kiirel tõusul

    Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu kaudu on keskkonnaministeeriumi poole pöördunud Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, kes heidab ette liiga kiiret maavarade kaevandamise maksude tõstmist.
    Liidu juhi Enno Rebase sõnul kasvavad maksud maavarade kaevandamise eest kaks korda kiiremini, kui seda eeldaks inflatsioon. Riik on tõstnud mitmel viimasel aastal maavarade kaevandamismaksu 20 protsenti aastas ja kavatseb seda samal määral teha ka järgmisel aastal.
    Riik plaanib 2002. aastal suurendada senisest tunduvalt järsemalt ka saastemaksu, mis on oluline väljaminek maavaradest ehitusmaterjalide valmistajatele, nagu näiteks Kunda tsemendi- või Rakke lubjatehas.
    Rakke lubjatehase ning Vasalemma ja Virtsu Kurevere paekarjääri omanikfirma Partek Nordkalk ASi tegevdirektor Ants Hõbemägi sõnul ei määra lubjatoodete konkurentsivõimet küll ainult suurenevad keskkonnamaksud, kuid kui arvestada veel ka mootorikütuse, elektri ja teiste ressursside kallinemist, siis vähendab tootekulu kasv ettevõtte konkurentsivõimet. ?Toote omahind hakkab kiiresti kasvama, ent sama kiiresti ei ole meil võimalik tõsta toote hinda,? sõnas Hõbemägi.
    Sellest aastast näiteks ei suuda Rakke lubjatehas enam eksportida toodangut Venemaale, kuhu müüdi seda üle 10 protsendi. Lupja müüb ettevõte nüüd vaid Eestis, Vasalemma paetooted aga lähevad veel ka Soome, Leetu ja Lätti.
    Enno Rebane lisas, et mida kallimaks muutub Eestis ehitusmaterjalide tootmine, seda rohkem hakatakse ekspordi asemel siia hoopis importima, selle vastu tundvat suurenevat huvi näiteks Valgevene töösturid.
    Hõbemägi nimetas probleemina sedagi, et kui ettevõte kavatseb investeerida kolme aasta jooksul 6 miljonit krooni õhusaaste vähendamiseks, siis maavaramaksu ja muude ressursikulude kasvuga tekib probleem ka keskkonnainvesteeringute leidmisega. Keskkonnainvesteeringuid on asunud tegema teisedki ettevõtted, näiteks Häädemeeste kergplokkide tehas.
    Saastemaksude puhul on saanud ettevõtted sõlmida keskkonnaministeeriumiga lepinguid, et maksu asemel investeeritakse keskkonnakaitselistesse rajatistesse. Näiteks Kunda Nordic Tsement on 1993. aastast investeerinud ligi 600 miljonit krooni, millest 30% on seotud keskkonnaga. Ettevõte ei ole tehnikadirektor Meelis Einsteini sõnul investeeringute tõttu enne tänavust aastat kasumit saanud. Tsemenditoodangust eksporditakse 2/3, kuid tsemenditurg on küllastunud ning keskkonnamaksude kasvatamine võib ka selle ettevõtte ekspordivõimet kahandada.
    Tallinna lähistel paasi kaevandava ja teedeehitajatele killustikku tootva ASi Väo Paas juhataja Veljo Haube ennustab tuleval aastal toodangu hinna tõusu 10%, mille üks põhjus on kütuse hinna ja teine põhjus kaevandamismaksu kasv. ?Kuna enamasti on teedeehituse tellijaks riik või omavalitsus, siis tuleb muidugi hinnatõus kompenseerida maksumaksjatel,? lausus Haube.
    Keskkonnaministri nõuniku kohusetäitja Eva Kraavi sõnul on vaja lisaks saastemaksudele ka maavarade kaevandamismaksu tõsta, kuna riik vajab raha keskkonnauuringute tegemiseks ja ka kaevandusalade rekultiveerimiseks. ?Teisalt saavad ettevõtjad loodusvara tasuta ja kaevandamismaks on ainuke hind, mis nad selle tooraine eest peavad maksma,? ütles Kraav.
    Kraav lisas, keskkonnamaksude tõstmine ühe või teise suuruse võrra ei ole veel otsustatud, vaid otsus sünnib poliitikute arutluse käigus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Erootikapood loobus börsiplaanidest Omanik: me ei sobitu oma harimata juhatusega börsile
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Leedu keelas Linnamäel sealse Forum Cinemase ostu
Apollo kinokontserni omanikul Margus Linnamäel ei lähe suurkonkurendi Forum Cinemase ostuga just kuigi hästi: Eestis tekkinud probleemide järel teatas ka Leedu, et selline koondumine ei lähe läbi.
Apollo kinokontserni omanikul Margus Linnamäel ei lähe suurkonkurendi Forum Cinemase ostuga just kuigi hästi: Eestis tekkinud probleemide järel teatas ka Leedu, et selline koondumine ei lähe läbi.
Raadiohommikus: olümpiavõitja, muusik, valimised ja linnaruum
Reedeses hommikuprogrammis vestleme Setomaa aasta ettevõtjaks pärjatud Jalmar Vabarnaga. Saame teada, mille eest ta sellise tiitli pälvis ning kuhu Vabarna investeerib.
Reedeses hommikuprogrammis vestleme Setomaa aasta ettevõtjaks pärjatud Jalmar Vabarnaga. Saame teada, mille eest ta sellise tiitli pälvis ning kuhu Vabarna investeerib.