• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaevandamismaks kiirel tõusul

    Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu kaudu on keskkonnaministeeriumi poole pöördunud Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, kes heidab ette liiga kiiret maavarade kaevandamise maksude tõstmist.
    Liidu juhi Enno Rebase sõnul kasvavad maksud maavarade kaevandamise eest kaks korda kiiremini, kui seda eeldaks inflatsioon. Riik on tõstnud mitmel viimasel aastal maavarade kaevandamismaksu 20 protsenti aastas ja kavatseb seda samal määral teha ka järgmisel aastal.
    Riik plaanib 2002. aastal suurendada senisest tunduvalt järsemalt ka saastemaksu, mis on oluline väljaminek maavaradest ehitusmaterjalide valmistajatele, nagu näiteks Kunda tsemendi- või Rakke lubjatehas.
    Rakke lubjatehase ning Vasalemma ja Virtsu Kurevere paekarjääri omanikfirma Partek Nordkalk ASi tegevdirektor Ants Hõbemägi sõnul ei määra lubjatoodete konkurentsivõimet küll ainult suurenevad keskkonnamaksud, kuid kui arvestada veel ka mootorikütuse, elektri ja teiste ressursside kallinemist, siis vähendab tootekulu kasv ettevõtte konkurentsivõimet. ?Toote omahind hakkab kiiresti kasvama, ent sama kiiresti ei ole meil võimalik tõsta toote hinda,? sõnas Hõbemägi.
    Sellest aastast näiteks ei suuda Rakke lubjatehas enam eksportida toodangut Venemaale, kuhu müüdi seda üle 10 protsendi. Lupja müüb ettevõte nüüd vaid Eestis, Vasalemma paetooted aga lähevad veel ka Soome, Leetu ja Lätti.
    Enno Rebane lisas, et mida kallimaks muutub Eestis ehitusmaterjalide tootmine, seda rohkem hakatakse ekspordi asemel siia hoopis importima, selle vastu tundvat suurenevat huvi näiteks Valgevene töösturid.
    Hõbemägi nimetas probleemina sedagi, et kui ettevõte kavatseb investeerida kolme aasta jooksul 6 miljonit krooni õhusaaste vähendamiseks, siis maavaramaksu ja muude ressursikulude kasvuga tekib probleem ka keskkonnainvesteeringute leidmisega. Keskkonnainvesteeringuid on asunud tegema teisedki ettevõtted, näiteks Häädemeeste kergplokkide tehas.
    Saastemaksude puhul on saanud ettevõtted sõlmida keskkonnaministeeriumiga lepinguid, et maksu asemel investeeritakse keskkonnakaitselistesse rajatistesse. Näiteks Kunda Nordic Tsement on 1993. aastast investeerinud ligi 600 miljonit krooni, millest 30% on seotud keskkonnaga. Ettevõte ei ole tehnikadirektor Meelis Einsteini sõnul investeeringute tõttu enne tänavust aastat kasumit saanud. Tsemenditoodangust eksporditakse 2/3, kuid tsemenditurg on küllastunud ning keskkonnamaksude kasvatamine võib ka selle ettevõtte ekspordivõimet kahandada.
    Tallinna lähistel paasi kaevandava ja teedeehitajatele killustikku tootva ASi Väo Paas juhataja Veljo Haube ennustab tuleval aastal toodangu hinna tõusu 10%, mille üks põhjus on kütuse hinna ja teine põhjus kaevandamismaksu kasv. ?Kuna enamasti on teedeehituse tellijaks riik või omavalitsus, siis tuleb muidugi hinnatõus kompenseerida maksumaksjatel,? lausus Haube.
    Keskkonnaministri nõuniku kohusetäitja Eva Kraavi sõnul on vaja lisaks saastemaksudele ka maavarade kaevandamismaksu tõsta, kuna riik vajab raha keskkonnauuringute tegemiseks ja ka kaevandusalade rekultiveerimiseks. ?Teisalt saavad ettevõtjad loodusvara tasuta ja kaevandamismaks on ainuke hind, mis nad selle tooraine eest peavad maksma,? ütles Kraav.
    Kraav lisas, keskkonnamaksude tõstmine ühe või teise suuruse võrra ei ole veel otsustatud, vaid otsus sünnib poliitikute arutluse käigus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Euroopa suurim pank soovitab investoritel Euroopa aktsiaid vältida Blackrock näeb pikaajalisi võimalusi energiakriisis
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Taavi Pertman langes esimese investeeringuga kohe petturite küüsi
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Kinnisvaraekspert: on neid, kes varem oleks kodulaenu saanud, aga nüüd enam mitte
Elu kallinemine on toonud kaasa selle, et on neid inimesi, kes varem võisid panga silmis eluasemelaenu saada, ent enam mitte.
Elu kallinemine on toonud kaasa selle, et on neid inimesi, kes varem võisid panga silmis eluasemelaenu saada, ent enam mitte.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.