Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pangaröövlid ähvardavad Eestit
Järgnevatel aastatel on Eestil suur oht sattuda välismaiste pangaröövlite sihtmärgiks. Põhjuseks on puuduvad normid sularahaautomaatide (ATM) turvalisusnõuete osas.
Paljud Eestis kasutatavatest sularahaautomaatidest on madala turvatasemega, kuna puuduvad turvanõuded, mida hankimisel tuleks järgida. Samuti mängib rolli ATM-ide kõrge hind, mis suurendatud turvalisuse juures kasvab veelgi.
Rootsi pangad on selle aasta üheksa kuuga ATMide röövide läbi saanud üle 100 miljoni krooni kahju. Massiline rahaautomaatide rüüstamine on viinud olukorrani, et kindlustusseltsid ei taha enam sularahaautomaate kindlustada.
Analoogset ATMide ründamise buumi on oodata ka Eestis. Lääne ?ajutrust? otsib uusi jahimaid ja Eestis on ootamas kerge saak. Rahvusvahelised sidemed lubavad ?koolitada? sellisteks kuritegudeks töölisi kaugjuhtimise teel ? riikidevaheliselt ei pea liikuma enam terved grupeeringud, piisab ka spetsialistide saatmisest. Eestis leiab piisavalt ?tööjõudu?, et komplekteerida ?euronõuetele? vastavaid röövgruppe. Eriti suure välismaise kurjategijate invasiooni toob endaga kaasa Euroopa ühisrahale üleminek.
Ühiskondliku ohtu kujutab kaubakeskustes asuvate sularahaautomaatide täitmisprotsess, kuna inkassaatorid vahetavad sadade pealtnägijate silmade all nende kassette. ATMi poole suunduv spordikotiga turvamees tähendab röövlile ahvatlevalt suurt kogust sularaha. Proff kurjategija ja doosinäljas narkomaan võib selles olukorras näha kerget saaki. Tõenäosus olla relvastatud röövi pealtnägija/ohver suureneb Eestis iga päevaga.
Sularahaautomaatide turvalisuse suurendamisega tegelema igapäevaselt. Vahetame regulaarselt vanemad sularahaautomaadid uuemate vastu. Sularahaautomaatide turvalisuses on puudujääke. Ideaalvariandis peaks sularahaautomaadile olema eraldi ruum ? omaette valve tagab turvalisuse rahaautomaatide täimisel. Inimesed kaubanduskeskses või tänaval ei tohi näha automaati raha paigutamist, kuidas see käib, kui kiiresti ja mida rahavahetajad sealjuures teevad.
Praegu pole Eestis nõudmisi sularahaautomaatide turvalisuse osas. Hulluks olukorda siiski ei saa pidada, sest meie sularahaautomaate kindlustatakse ? järelikult on see kindlustusele kasulik ja automaate peetakse suhteliselt turvalisteks. Arvan, et Euroopa ühisraha tulekuga suureneb sularahaautomaatide röövimine hüppeliselt.
Sularaha vedajatena näeme, et rahaautomaatide kvaliteet on väga erinev. Turvaline rahalaadimisprotseduur saab alles siis toimida, kui automaadid oleks kaubanduskeskustes ja poodides turvaliselt paigutatud. Täna pole kaupmehel mingit huvi, et tema poes oleks rahaautomaat. Pangad üürivad põrandapinda automaatidele. Sellises ebanormaalses olukorras ei saagi meie rahavedajatena kellelegi nõudmisi esitada.
Suletav ruum rahaautomaadi ümber muudaks toiminguid turvaliseks, samas on see piisavalt kallis ümberehitus ? kuni pole suuremaid röövimisi toimunud, vaevalt keegi midagi muudab.
Arvamus, et sularaha veoga kaasnevad probleemid lähevad väiksemaks, kuna elektroniline raha ?sööb? paberraha välja, ei pea paika. Oleme tegutsenud aastaid ja erinevate maksevahendite kasutusvõimalus pole suutnud vähendada sularaha massi.
Autor: Rainer Rohtaru