Tarbijat mõjutab hind vähem

Mitmed kaubandusega seotud isikud on väitnud, et õige pea ostavad tallinlased toidukaupu vaid paar korda nädalas kauplustest ja kaubanduskeskustest ning turud kaovad. Kuidas on lood tegelikult?

Emori jaeseire alusel võib nimetatud tendentse osalt kinnitada, osalt aga ka ümber lükata.

Kinnitust leiab fakt, et perede käitumine on varasemaga võrreldes muutunud veidi planeerivamaks. Ostukordade arv nädalas ei ole aga vähenenud drastiliselt. Süvenenud on suund osta kaubad nädala sees või lõpus.

Ostukordade arv nädalas tervikuna on suhteliselt samasugune nagu põhjanaabritel soomlastel ? inimeste endi hinnangul veidi üle nelja korra nädalas.

Märgatav on ka teine tendents. Kuigi ostude ajastus on veidi rohkem ette teada, käituvad ostjad kaupluses impulsiivsemalt. Ühest küljest reageerivad ostjad hetkeemotsioonide ajel tänu kaupmeeste aktiivsele müügitoetustegevusele. Tihenenud konkurentsis teevad kaupmehed tarbijate võitmiseks rohkem soodustusi ja kampaaniaid. Teisest küljest on vähenenud ka hinnatundlikkus. Hinnatundlikkus on seotud üldise ostujõu tasemega, mis kaupluste selle aasta müügitulemusi vaadates on kasvanud. Küsitletud tarbijad tunnistavad, et kaupade odavus on vähem oluline kui aasta aega tagasi.

Ostukäitumist kajastava teabe taustal on positiivse trendina näha ka turgude osatähtsuse langust külastatavate ostukohtade seas. Turgudel on veel oma püsikliendid olemas, kuid arvata võib, et nende hulk väheneb jätkuvalt. Kindlasti on sellele kaasa aidanud kaupluste kohati isegi madalam hinnatase kui turgudel. Kaupmehed panustavad ka aasta-aastalt enam otsepostitusse. Kaupluste kampaaniainfo jõuab otsepostituse teel kõige kindlamini igasse kodusse, ajalehti loeb siiski vaid piiratud hulk elanikkonnast. Vähenenud on ka tuttavate ja sõprade olulisus infoallikana.

Autor: Ülle Pärnoja