• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ärimehed eelistavad õlleliidreid

    Vastavalt traditsioonile alustatakse õllede degusteerimist kõige lahjemast ja lõpetatakse kõige kangema õllega. Iga õlle juures hindasid testimisel osalevad ettevõtjad kümnepallisüsteemis kesvamärjukese lõhna, maitset ja värvust.
    Heledaim jõuluõlu on Viru toodetud Päkapiku Pilsner. ?Hea kerge rüübe, aga sobiks pigem palavasse suvepäeva,? arvab Microlinki juhtiv Allan Martinson. Esmofoni juhatuse esimehele Aivar Sirelpuule tuleb meelde suvine Mulgi mess ? eeldan, et on Karksi, pakub tegelikult Viru õlut maitsev Sirelpuu ekslikult.
    Vähim punkte teenib Päkapiku Pilsner tumedate jõuluõlledega harjunud Äripäeva arvamustoimetuse juhilt Aivar Hundimäelt ? kümme maksimaalse 30 asemel. Paljud ei joo tumedat õlut ja seetõttu on virulaste idee erineda pilsneriga teistest jõuluõlledest hea, jagab ta ka kiidusõnu.
    Hiljem degusteerijate hindeid summeerides selgub, et Päkapiku Pilsnerit hinnatakse testitavatest õlledest kõige stabiilsemalt, nii lõhna, maitse kui ka värvi keskmine punktisumma on kuus.
    Pilsnerist veidi kangem on Pärnu Jõuluõlu. ?Magus naiste õlu, meenutab kokat,? hindab Andres Sarri. Samas toob Jõulumehe värv Allan Martinsonile silme ette hoopis Venemaal toodetud limonaadi Baikal. Jõuluõlle maitse on mõnusalt kerge, mitte tapvalt tummine, see libiseb päris hästi, lisab Martinson, andes koos Aivar Hundimäega õlle lõhnale hävitavad kaks punkti kümnest. Seevastu Sarri kinnitab, et ei tunne Pärnu õllel üldse mingit lõhna, kuid süüdistab selles oma nina. Testi lõppedes selgub, et Jõuluõlle lõhnast madalamalt hinnatakse vaid järgmisena lauda kantud Karksi Jõulupruuli lõhna ? mõlema lõhn kogub napilt pooled maksimumpunktidest.
    Sarri nina on ikka veel kinni ja nii kirjutab ta Jõulupruuli nuusutamise järel oma testilehele, et see Karksi õlu on täitsa lõhnata. Temaga sama meelt on toiduainefirma Ösel juht Olari Taal, kuid Karksi õlle maitse ja värvus teenivad neilt häid punkte. ?Tumeda õlle tüüpiline räige ja agressiivne maitse ? mis parata, kui mulle ei meeldi,? vastandub Taalile ja Sarrile Martinson. Mõru, suhu jääb pikk järelmaitse, lisab ta ja nimetab end põhimõtteliseks tumeda õllede skeptikuks. Jõulupruuli maitse ei istu ka Aivar Hundimäele. Jõulude puhul sooviks midagi erilist, maitseelamust, selgitab ta Karksi õlut Hiirte juustuga alla loputades.
    Kogu testgrupi punkte kokku lüües selgub: kui lõhna ja maitse osas saab Karksi Jõulupruul teiste õlledega võrreldes kõige vähem punkte, siis värvusega lööb ta enamikku Eesti jõuluõllesid. Siiski ei päästa see Jõulupruuli degusteerimisel viimaseks, kuuendaks jäämisest.
    Viru Õllelt on ainsana võistlustules kaks esindajat, pilsneri kõrval ka tume õlu Jõulumees. ?Ilus konjakivärv,? leiab Aivar Sirelpuu ja kirjutab tabelisse Jõulumehele värvi eest kuus punkti. Andres Sarri märgib Viru õlle puhul ära selle nõgist maitset: ?Justkui oleks sütt sisse pandud.? Sirelpuu tunneb Jõulumehes hoopis seebi lõhna ja Martinsonile meenutab Viru õlu vahu poolest pesuvett. Viimased kaks annavadki Jõulumehele vähem punkte kui teised hindajad. Lisaks kinnitab Martinson, et veendub üha kindlamalt ? tume õlu talle ei meeldi. Kuid Eesti jõuluõllede testis saavutab Viru Jõulumees auväärse kolmanda koha. Õlle tumedat värvi kiidab Aivar Hundimägi, lisades, et Jõulumees on tema arvates juba õige jõuluõlle moodi.
    Kaks kõige kangemat jõuluõlut, mis vastavalt degusteerimisreeglitele võetakse ette viimasena, osutuvadki hiljem testi võitjateks. Napilt esikoha saavutanud Saku Porteri kohta ütleb Allan Martinson: ?Lõpuks ometi õlu, mis on tõeline õlu.? ?Vahtu mitu sentimeetrit, üllatusena ka lõhn olemas,? kirjeldab Microlinki juht. Lisades, et jooks seda õlut isegi selle tumedale värvile vaatamata.
    Karamelli maitse on tugev, aga ei häiri, kirjeldab Sakus toodetud porterit autoärimees Andres Sarri. Üle pika aja ei tekkinud sellel õllel teistsugust järelmaitset, lisab ta. Peaks ju tekkima, sekundeerib Sarrile Olari Taal. Järelmaitse hajub mõnusalt ja meeldivalt, kirjutab samal ajal oma küsitluslehele Esmofoni juht Aivar Sirelpuu. Ta lisab, et karge Saku porter tuletab talle meelde head koduõlut.
    Saku Porteriga sama alkoholisisaldusega A.Le Coqi Jõuluporter teenib hindajailt koguni kuus korda maksimumpunktid, kuid jääb kokkuvõttes vaid ühe ?täistabamuse? saanud Sakule siiski minimaalse vahega alla.
    Taal satub viimasena maitstavat A.Le Coqi proovides selle kangusest nii hoogu, et tahab lõpetuseks naljatoonil tellida ka Porterist veelgi kangemat Saku Sarvikut. Kuna traditsioonilised jõuluõlled ongi enamasti kanged, annab see Taalile A.Le Coqi maitsmise järel alust väita, et mida kangem õlu, seda parem. Ning Öseli juhi ainuke kümme kogu testi jooksul läheb tartlastele õlle maitse eest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peaministril on valida: kas edasi või tagasi
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Microsofti ja Alphabeti tulemused olid oodatust paremad
Teisipäeval teatasid peale börsipäeva oma kvartalitulemused Google'i emafirma Alphabet ja tehnoloogiahiid Microsoft, alistades analüütikute prognoosid, vahendab Yahoo Finance.
Teisipäeval teatasid peale börsipäeva oma kvartalitulemused Google'i emafirma Alphabet ja tehnoloogiahiid Microsoft, alistades analüütikute prognoosid, vahendab Yahoo Finance.
Amsterdami kohus otsustas: sküütide kuld läheb Ukrainale
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Elektri hinna korvamiseks mõeldud summad kasvavad 125 miljoni euroni
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.