Äripäeva ettepanekud leiavad järgimist

Kui möödunud aastal võis Äripäev oma saavutuseks lugeda ettevõtete investeeringute vabastamise tulumaksust, siis käesoleva aasta võidud on seotud maksukoormuse tõstmise soovidega. Aasta alguses hakkasid Mõõdukad rääkima sotsiaalmaksu tõstmise vajadusest, et seeläbi viia sisse mitmed kohustuslikud kindlustusliigid ning finantseerida pensionireformi. Olime jäigalt sotsiaalmaksu tõstmise vastu ning seadsime kahtluse alla kohustusliku teise samba vajaduse. Tulemuseks oli elava diskussiooni tekkimine. Veel aasta alguses kinnitasid valitsusliikmed, et kohustuslikule kogumispensionile ei ole alternatiivi ja et ka majandusleht Äripäev peaks seda mõistma. Kevadel toimus valitsuse suhtumises murrang ja avastati, et alternatiiviks võiks olla teise samba muutmine vabatahtlikuks. Tegemist on hea kompromissiga ja see idee tuleb nüüd võimalikult kiiresti teostada.

Äripäev toetab radikaalset haldusreformi. Meie arvates tuleb minna üle kahetasandilisele juhtimissüsteemile, kaotada maakonnad ning praegused maakonnad nimetada ümber valdadeks. Eesti on liiga väike enam kui 240 vallale ning 15 maakonnale. Kahjuks ei ole meie haldusreformiteemalised ideed leidnud järgimist. Peaminister Mart Laar moodustas arvamusliidritest nõukoja, palkas haldusreformi juhtima Väino Sarneti, aasta lõpuks kogus siseminister Tarmo Loodus kokku maakondade ettepanekud, aga tulemus on jäänud kesiseks.

Kõige rohkem ebameeldivust suutsime tekitada siseminister Tarmo Loodusele. Suvel nõudsime Looduselt konkreetset tegevust, mis piiraks pommiähvardusi. Aasta lõpus aga seadsime Looduse ametisse sobivuse sõltuvusse Kadaka turul piraatluse likvideerimisest.

Kordaminekuks loeme põllumajandusministeeriumis sündinud riikliku piimaekspordiettevõtte loomise idee kiiret summutamist.

Ametnikud ja osa piimatootjaid soovisid hakata riikliku ettevõtte abil Euroopa Liidu turule piimatooteid eksportima. Nimetatud ettevõte oleks saanud endale Euroopa Liidu poolt eraldatud kvoodi ja hakanud Eesti turult piimatooteid kokku ostma. Tegelikult üritati luua riiklikku monopoli.

Äripäev avaldas kogu aasta jooksul toetust Narva Elektrijaamade ja Eesti Raudtee kiirele erastamisele. On hea meel, et need erastamisprotsessid on jõudnud lõpusirgele. Narva Elektrijaamade vähemusaktsiate erastamine oli valitsusele raske pähkel. On üllatav, et valitsuskoalitsioon suutis avalikkuse ja äriliidrite kriitikale niivõrd südilt vastu seista ning säilitas elektrijaamade vähemusaktsiate müügil ühtsuse. Tõenäoliselt võlgneb NRG Energy siin paljuski tänu Keskerakonna esimehele Edgar Savisaarele, kes äriliidritega ühte paati istus ning valitsust tümitama hakkas. See muutis koalitsiooni tugevamaks ning ehmatas ka kohalikud ettevõtjad ära.

Kõrghariduse tasuliseks muutmine oli idee, mis ei leidnud samuti koalitsiooni toetust. Kõik liigub endiselt vanaviisi edasi ? riiklik tellimus on ajast ja arust ning jäik. Ülikooli lõpetanutel on raske leida erialast tööd, kui samas on ettevõtetes puudus kvalifitseeritud tööjõust. Riiklikku tellimust tuleb oluliselt vähenda ning enamik üliõpilaskohti peavad olema õppijale tasulised. Valitsuse poolt kavandatavad muutused on tegelikult ainult kosmeetilised. Kisa tehakse Eestis haridusteemadel palju, aga villa on vähe.

Meie ettepanek probleemidepuntras vaevlev avalik-õiguslik Eesti Televisioon (ETV) erastada ei leidnud kahjuks valitsuse toetust.

Samas on käesoleva aasta arengud ning maksumaksja raha ETV abil põletamine näidanud, et mõistlikum on ETV erastada. Riik peab hakkama vajalikke telesaateid erafirmadelt tellima ja nende näitamise eest ka eratelekanalitele maksma. See tuleb odavam kui järgmise aasta eelarvest ETV-le kuluv 100 miljonit krooni.

Lisaks oleks selline käitumine ausam eratelekanalite suhtes, kes peavad reklaamiturul konkureerima riigi doteeritud ettevõttega.