Uudised
19. detsember 2000 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hea leping kindlustab ehitusvigade korraliku garantiiremondi

Ehituses on üldiselt tava nõuda ja teiselt poolt anda teostatud ehitustööle kaheaastane garantii.

Praktikas puudutab see nii suuri kui ka väikesemahulisi ehitustöid ning kõiki ehitamise alasid, seega lisaks hoone üldehitustöödele ka pinnase-, sanitaartehnilisi-, elektritöid jms.

Siiski ei põhine garantiid alati seadusel. Garantiiaegade osas tuleb täpselt kokku leppida ehitustööde tellimislepingute sõlmimisel. Lisaks garantiiaja pikkusele tuleb pöörata tähelepanu garantii tingimustele. Töid vastu võttes on tähtis kooskõlastada garantiiaja algus ja lõpp.

Lepingu alusel võib töövõtjat kohustada vastutama ka tavalisest pikema garantiiaja jooksul. Nii toimitakse enamasti teatud ehitise osadega, näiteks hüdroisolatsioonid, põrandate kattekihid jms.

Kui lepingu lisana on olemas ehitustöövõtu üldised lepingutingimused, vastutab töövõtja lisaks kaheaastasele garantiiajale 10 aastat vigade eest, mida saab tõlgendada lepingutingimuste täitmata jätmisena või nende jämeda rikkumisena, hoolimatusena või ettekavatsetud tegevusena. Näiteks kui eiratakse kokkuleppeid materjalide ja tööde kvaliteedi osas, samuti riiklike normide eiramine.

Peab märkima, et selliseid vigu on raske piiritleda, kuid kohtupraktika põhjal võib järeldusi teha.

Näiteks kui põrandakatted on liimitud sobimatu liimiga ja keemiliste reaktsioonide tulemusel muutub kate kõlbmatuks või tuleb põranda küljest lahti. Samuti võib hoolimatusena või ettekavatsetud tegevusena tõlgendada välisseina isolatsiooni panemata jätmist või normidest õhema kihi paigaldamist. Klient ei suuda seda objekti vastuvõtmisel kindlaks teha, kuid puudulik ehitus väljendub suurtes küttearvetes, kuna seinad ei pea sooja.

Garantiiajal märgatud ehitustöö vea osas on oluline esmajärjekorras kindlaks teha vea tekke põhjus, kuna teatud häired näiteks süsteemide funktsioneerimisel võivad olla põhjustatud mõnest esmapilgul tähelepandamatust asjaolust.

Peale töövõtja teostusvea või kasutatud mittekvaliteetse materjali võib vea põhjuseks olla ka projekteerimise või ekspluatatsiooniviga, mille korral töövõtja vastutus võib väheneda või lakata, sõltuvalt töövõtja lepingujärgsest vastutuse ulatusest ja määrast. Tuleb märkida, et projekteerijadki vastutavad koostatud projektide eest ja projekteerija vastutuse määr tuleb kokku leppida projekteerimistellimuse andmisel.

Eri liiki garantiide ja vastutuse tähtsust võib oluliselt suurendada, nõudes teostajalt vastutuskindlustust ja/või garantiiaja tagatist, mida saab kasutada garantiinõuetest tulenevate tööde teha laskmiseks, juhul kui töövõtja ei taha või ei suuda ise kanda nende parandustööde tegemise kulusid.

Üldisemad võimalikud tagatised on panga- või kindlustusasutuste antavad töövõtja lepingukohustuste täitmise garantiid.

Teine üsna sageli kasutatav moodus on töövõtulepingu summa osaline kinnipidamine ja selle väljamaksmine alles siis, kui garantiiaeg lõpeb ja kõik võimalikud garantiiajal täheldatud ning töövõtja garantii alla kuuluvad vead on töövõtja poolt parandatud ning töö vastu võetud.

Tagatissüsteemide olemasolu motiveerib töövõtjat oma kohustustest kinni pidama. Üldjuhul tuleks töö teostajale anda võimalus garantiiajal täheldatud viga parandada. Töövõtja ei ole kohustatud korvama vea parandamisest tekkivaid võimalikke kaudseid kahjusid või kulusid.

Siiski, juhul kui viga on tingitud lepingunõuete täitmata jätmisest töö teostamisel, tahtlikust hoolimatusest või ettekavatsetud tegevusest, mida tellijal pole olnud võimalik töö vastuvõtmisel märgata, vastutab töövõtja mõningal määral ka tekitatud kaudse kahju eest.

Tavaliselt on kaudseteks kahjudeks ülemäärane energiakulu, ajutised majutuskulud, saamata jäänud ärikasum jne.

Üldiselt on ehitusteenuseid ostes hea kasutada asjatundlikku abi, et vältida ülemääraseid kulutusi ja mitte sattuda olukorda, kus tuleb oma taskust tasuda hilisemad ümberehitus- ja remondikulud, mis õigesti koostatud lepingu puhul oleks kuulunud töövõtja kohustuste hulka.

Praktikas on juhtumeid, kus tellija ja töövõtja vahel tekivad eriarvamused selles osas, kas mingi ilmnenud viga kuulub garantii alla või ei. Sellisel juhul on põhjust paluda eksperthinnangut.

Lepingute sõlmimisel on otstarbekas kasutada ka professionaalset nõuandjat.