19 detsember 2000

Kas maksureform hoogustas investeerimistegevust?

Kõik olulisemad makromajanduslikud näitajad kinnitavad, et Eestil läheb viimase aastaga järjest paremini. Ma ei taha esineda populistliku avaldusega, nagu oleks kiirenenud ekspordi ja SKT kasvu taga otseselt tulumaksuseaduse muudatused, kuid oma rolli julgen viimasel siiski näha.

Reinvesteeritud kasumite maksustamata jätmisega usaldas riik erasektori kätte hinnanguliselt miljard täiendavat krooni. Oleks tõeliselt küüniline arvata, et see raha ei ole tekitanud ühtegi uut töökohta ega loonud ettevõtetele täiendavaid arenguvõimalusi. Ei ole küll võimalik eristada maksuseaduse mõju, kuid fakt on, et selle aasta esimese 10 kuuga oli registreeritud ettevõtete arv kasvanud ligi 4000 ning füüsilisest isikutest ettevõtjate arv ca 5400 võrra. Siit ka uue töökohad.

Pean oluliseks ka teistest riikidest tulevaid signaale. Meie uuest tulumaksuseadusest rääkides on naaberriikide maksupoliitikud kõlanud üsna murelikena. Teatud konkurents riikide maksusüsteemide vahel on paratamatu ning antud juhul oleme saanud kinnitust, et Eesti atraktiivsus investeerimispiirkonnana on tulumaksureformi tulemusel tõepoolest tõusnud. Eesti Välisinvesteeringute Agentuuri poolt läbiviidud uuringu kohaselt leiab tervelt 47% vastanud Skandinaavia ettevõtjatest, et reinvesteeritud kasumite vabastamine tulumaksust õhutab neid siia rohkem raha paigutama.

Tegelikult ei ole me ka ettevõtjate käest uue maksuseaduse eest üksnes kiita saanud. Praktikud teavad väga hästi, et äriühingu kasum ei ole kaugeltki üheselt selgetel alustel näitaja ning arvudega manipuleerimist ei ole suutnud päriselt elimineerida ükski maksuseadus. Osaliselt ka ilmselt seetõttu maksid näiteks 1999. aasta eest kasumilt tulumaksu vähem kui 30% ettevõtetest. Kuidagi ei tahaks uskuda, et üle kahe kolmandiku Eesti firmadest ei tooda omanikele üldse tulu.

Pigem on küsimus ettevõtte raha maksuvabalt isiklikuks tarbimiseks suunamise lihtsuses. On huvitav, et investeeritud kasumi maksust vabastamise printsiibist tekitasid seaduse jõustudes enam diskussiooni erisoodustuste maksustamise nüansid. Ettevõtjateni jõudis arusaamine, et riik kavatseb järjest rangemalt suhtuda firma raha eest koju kardinate ostmisesse. Samuti osutus paljude jaoks valulikuks senisest märkimisväärselt teravam regulatsioon maksuvabades piirkondades registreeritud firmade kaudu asjaajamise suhtes.

Pean tunnistama, et tegelikult tundub mõnede majandusstatistiliste näitajate liikumine viimase aasta jooksul ka mõnevõrra vastuoluline. Näiteks on huvitav, et kuigi esimese kahe kvartali jooksul ettevõtete investeeringud põhivarasse võrreldes 1999. aastaga suurenesid, siis kolmandas kvartalis toimus ca 13protsendiline langus. Samuti ei näita välismaiste otseinvesteeringute statistika veel oodatud kasvutrendi. Üheltpoolt võib muidugi Eesti majanduse väikest mahtu arvestades ka kvartaalseid näitajaid ebaadekvaatseteks pidada, kuivõrd üksikud suurtehingud moonutavad pilti drastiliselt. Teisalt on aga aasta ka liialt lühike aeg, et üks, olgugi et oluline, maksuseaduse muudatus täies ulatuses oma efekti näidata suudaks.

Esimesel pilgul võib ju tunduda küll, et need, kes rääkisid maksusoodustuste erakordselt soodsast mõjust investeeringutele Eestisse, on täielikult ämbrisse astunud. Eriti pärast seda, kui selgusid kolme kvartali andmed, mis näitasid, investeeringute vähenemist reaaltingimustes ning raha välja voolamist Eestist.

Tegelikult tuleb aga andmeid soodustuse mõju selgitamiseks veel aastaid oodata ja vaevalt et me ka siis täit selgust leiame.

Kõigepealt tuleb arvestada, et sellise soodustuse olemasolu või puudumine ei saa mõjutada suuri investeerimisprojekte juba esimesel aastal. Näiteks kui International Steel Industries (ISI) alustab oma galvaniseeritud terase tehase rajamist Muuga sadamasse, ei ole sellel mingit seost ettevõtete investeeringute tulumaksuga maksustamisega. Esiteks on see projekt vanem kui maksusoodustus, teiseks aga ei ole inimesed ja pangad, kes suudavad 200 miljonit dollarit ühe tehase jaoks mängu panna, nii lihtsameelsed, et rajavad oma plaanid võimalusele saadud kasumit kunagi maksuvabalt investeerida.

Kuid kui ISI rajas oma plaani Venemaa ja Ukraina odavale toorainele ning Kesk- ja Ida-Euroopa oodatavale majanduskasvule, siis Eesti Raudtee ning sooja- ja vee-ettevõtete erastajad võisid juba arvestada kehtivate maksusoodustustega. Võib-olla, kuid infrastruktuuri monopolidena on nad nii või teisiti eriolukorras. Kuid nii nagu investeeringute vähenemine sellel aastal, ei ole ka ISI, raudtee ja vee-ettevõtete investeeringud üheselt maksusoodustuste negatiivse või positiivse mõju tunnistajaks.

Täna tuleb maksusoodustuste mõju otsida hoopis teisest võtmest, sest mingi reaalne mõju neil soodustustel Eesti majandusele kindlasti oli: muutus sisetoodangu kasutamise proportsioon.

Esiteks oli algusest peale selge, et ministeeriumid hakkavad eelarvesse laekumata jäävat miljardit krooni kokku hoidma eelkõige investeeringute ja sotsiaalkulutuste arvel (nii ka juhtus).

Teiseks oli teada ka see, kelle kätte see täiendav miljard suuremalt jaolt koondub ning ka see, et kõik täiendavad investeeringud ilmtingimata Eestisse ei jää. Reeglina on püütud ju investeerida ikka sinna, kus midagi kasulikult toota saab ja alles siis hakkavad maksuseadused oma osa etendama.

Kolmas tagajärg oli aga majanduskeskkonna ühes mõttes õiglasemaks muutumine: investeeringute tegemise seisukohalt sattusid makse korralikult tasuvad ettevõtjad esimest korda võrdsesse olukorda varimajanduse ja offshore?induse esindajatega. Kahjuks tuleks aga selle loogika järgi kõik maksud kaotada.

Investeeringute üldine tulumaksust vabastamine ei ole kõige määravam tegur, mis kutsub Eestisse investeerima. Eelkõige on vaja tingimusi, et siia üldse tasub investeerida. Ja esimeseks tingimuseks, mis investorile kindlust annab, saab minu arvates olla siinse üldise olukorra usaldusväärsus ja stabiilsus. Usaldusväärsuse üks olulisi komponente on aga poliitika üldine mõistetavus ja kaasaminemine nende trendidega, mis maailmas valitsevad. Maksundusliku originaalsuse ajad on Euroopa riikide jaoks kahjuks möödas ja tulevikus seda hakatakse pigem kartma kui imetlema.

Hetkel kuum