Eestlane soovib kodu mere äärde

Kinnisvaraarenduses on majandustõusu algfaasis märgata selget elavnemist. Uusi elamurajoone kerkib nagu seeni pärast vihma. Kvaliteedi märgatav kasv elamurajoonide, kuid ka korterelamute arendamisel on kergitanud eriti maa, aga ka majade ning korterite ruutmeetri hinda senisest ülespoole.

Vahe eelmise majandustõusufaasiga, mil tõusid kõik hinnad, on seekord ebakvaliteetse kinnivara hind pigem langenud, kui tõusnud.

Põhjuseid selleks on mitu. Esiteks on esimese pääsukese Tiskre järel hakatud mõistma, et klientide jaoks on oluline mitte ainult tema ca 1000 m² suurune maalapp, vaid elamurajoon tervikuna. Keegi ei taha, et naaber piilub tema magamistuppa. Ja mitte vähe tähtis ei ole asjaolu, kes see naaber on. Täiesti arusaadavalt ootavad kliendid oma uute kodude ümbruskonnas sarnase elustandardiga naabreid.

Arvamus, et eestlaste rahvusroog on teine eestlane, peab paika ka kinnisvaras: isegi kortermajades tekivad suured tülid põhjusel, et naabrid ei suuda ühistes investeeringutes, olgu see koridorilukk või muud sarnast, kokku leppida.

Vanades elamurajoonides on aga selliste probleemide vältimine veelgi keerulisem, kuna põlvkondade vahetudes muutuvad inimeste võimalused ja ellusuhtumine.

Lähiaastatel hakkab kinnisvarahindades domineerima asukohale lisaks ka kogu infrastruktuuri ehk eluks vajaliku keskkonna olemasolu. Me teame kõik, et esimene asi, mille puhul inimesed kinnisvara kallimaks hindavad, on merelähedus.

Elamurajoonide puhul mängib lisaks merele ja looduslähedusele rolliga ka kesklinna lähedus. Kui need kolm tingimust on täidetud, võime eeldada, et tegemist on väga hea elurajooniga.

Täiuslikkust lisab asjale ümbritsev keskkond: kui kaugel on elamurajoonist kool või kaubanduskeskus, kas kodu lähedal on olemas mõni meelelahustuskoht, eriti selline, kus saab kogu perega aega veeta.

Kui ka esmatarbevajadused ja meelelahustusvõimalused, olgu selleks kas laupäevane skuutrisõit või pühapäevane Tivoli-tuur, on rahuldatud, siis on tegemist eliitelamurajooniga.

Sellisest kodukohast unistab enamik meist.

Tallinnas ei ole palju kohti, kus oleks võimalik sellist elamurajooni luua. Kesklinna lähedal, otse mere kaldal, täiskasvanud puudega, mis oleks veel täis ehitamata? Ega peale Merirahu suurt olegi. Vaieldamatult kujuneb Merirahu lakmuspaberiks, kas Eesti turg on eliitelamurajooniks valmis.