Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    IT saab eelarvest miljoneid

    Riigikogu võttis eile vastu ligi 30 mld krooniseks paisunud 2001. aasta riigieelarve. Erinevalt eelmiste aastate eelarvetest on järgmiseks aastaks ministeeriumide lõikes lahti kirjutatud ametnike tulemuspalgad 100 miljoni krooni ulatuses ja tervelt 231 miljonit kulub riigikantseleil ja ministeeriumidel kokku infotehnoloogiale.
    Rahandusminister Siim Kallas kinnitas eile, et toetab eelarve vastu võtmist just praeguse 29,7 miljardi kroonise mahu juures.
    Algselt oli eelarve maht 29,4 mld krooni, kuid arutelude käigus oli valitsusliit sunnitud sisepingete tõttu mahtu suurendama 300 mln krooni võrra. Lisaraha läheb valdavalt regionaalarenguks ja ringhäälingule. Lisalaekumist kavandab valitsus kolmest allikast ? ettevõtete tulumaks, riigi osalusega ettevõtete kasumitelt 70 protsenti dividendideks võtmine ja trahvide laekumise suurenemine seoses alampalga kasvuga.
    Samas on siseministeerium korduvalt kinnitanud, et suurem trahvilaekumine pole reaalne.
    Samuti on nii opositsioon kui ka maksuanalüütikud võrrelnud eelarvemahu suurenemist sellesse õhu pumpamisega. Hansapanga makroanalüütik Maris Lauri on hoiatanud valitsust liigse optimismi eest, sest tema hinnangul on järgmise aasta maksulaekumiste osas olukord üsna pingeline.
    Nii Kallase kui ka riigikogu rahanduskomisjoni juhi Kalle Jürgensoni hinnangul kannatab eelarve 300 miljoni krooni lisamise välja ega tekita negatiivse lisaeelarve ohtu järgmisel aastal.
    Opositsiooni esindaja riigikogu rahanduskomisjonis rahvaliitlane Jaanus Männik nimetas eile järgmise aasta riigieelarvet koguni põhiseadusevastaseks, sest pole piisavalt läbipaistev. Rahvaliidu fraktsioon esitas korduvalt parandusettepanekuid, mis oleksid suunanud mujale tulemuspalkadeks ette nähtud summad.
    Eelarveprojekti menetlemise käigus esitati sellele kokku ligi 854 parandusettepanekut, millest toetuse leidsid enamikus vaid valitsusliidu poolt tehtud. Valitsus on asunud seisukohale, et kõiki väikesi toetussummasid a la koolikatuste parandamine pole mõttekas eelarves eraldi lahti kirjutada.
    ?Kust te teate, et buss Ugala teatrile maksab 600 000 krooni?? küsis Kallas eile riigikogu ees, pidades silmas Rahvaliidu fraktsiooni tehtud parandusettepanekuid.
    Rahandusminister nentis, et kui selline rahaeraldus on juba seadusega sätestatud, siis tuleb see summa ka kindlasti kulutada. Tema sõnul on see juba varem probleemiks olnud, kui on tahetud vähendada investeeringute mahte.
    Suurimad investeeringud on riik tuleval aastal kavandanud teedeehituseks ja korrashoiuks. Sadu miljoneid eelarvest, välisabist ja laenuraha investeeritakse Ikla?Pärnu?Tallinna?Narva maantee koondprojekti. Samuti on kavas toetada 50 miljoni krooniga Tartu nn eurovangla ehitust. Hulgaliselt on kavas ka keskkonnaprojekte, kuid neid rahastatakse peamiselt Euroopa abiprogrammidest.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.