Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
IT saab eelarvest miljoneid
Riigikogu võttis eile vastu ligi 30 mld krooniseks paisunud 2001. aasta riigieelarve. Erinevalt eelmiste aastate eelarvetest on järgmiseks aastaks ministeeriumide lõikes lahti kirjutatud ametnike tulemuspalgad 100 miljoni krooni ulatuses ja tervelt 231 miljonit kulub riigikantseleil ja ministeeriumidel kokku infotehnoloogiale.
Rahandusminister Siim Kallas kinnitas eile, et toetab eelarve vastu võtmist just praeguse 29,7 miljardi kroonise mahu juures.
Algselt oli eelarve maht 29,4 mld krooni, kuid arutelude käigus oli valitsusliit sunnitud sisepingete tõttu mahtu suurendama 300 mln krooni võrra. Lisaraha läheb valdavalt regionaalarenguks ja ringhäälingule. Lisalaekumist kavandab valitsus kolmest allikast ? ettevõtete tulumaks, riigi osalusega ettevõtete kasumitelt 70 protsenti dividendideks võtmine ja trahvide laekumise suurenemine seoses alampalga kasvuga.
Samas on siseministeerium korduvalt kinnitanud, et suurem trahvilaekumine pole reaalne.
Samuti on nii opositsioon kui ka maksuanalüütikud võrrelnud eelarvemahu suurenemist sellesse õhu pumpamisega. Hansapanga makroanalüütik Maris Lauri on hoiatanud valitsust liigse optimismi eest, sest tema hinnangul on järgmise aasta maksulaekumiste osas olukord üsna pingeline.
Nii Kallase kui ka riigikogu rahanduskomisjoni juhi Kalle Jürgensoni hinnangul kannatab eelarve 300 miljoni krooni lisamise välja ega tekita negatiivse lisaeelarve ohtu järgmisel aastal.
Opositsiooni esindaja riigikogu rahanduskomisjonis rahvaliitlane Jaanus Männik nimetas eile järgmise aasta riigieelarvet koguni põhiseadusevastaseks, sest pole piisavalt läbipaistev. Rahvaliidu fraktsioon esitas korduvalt parandusettepanekuid, mis oleksid suunanud mujale tulemuspalkadeks ette nähtud summad.
Eelarveprojekti menetlemise käigus esitati sellele kokku ligi 854 parandusettepanekut, millest toetuse leidsid enamikus vaid valitsusliidu poolt tehtud. Valitsus on asunud seisukohale, et kõiki väikesi toetussummasid a la koolikatuste parandamine pole mõttekas eelarves eraldi lahti kirjutada.
?Kust te teate, et buss Ugala teatrile maksab 600 000 krooni?? küsis Kallas eile riigikogu ees, pidades silmas Rahvaliidu fraktsiooni tehtud parandusettepanekuid.
Rahandusminister nentis, et kui selline rahaeraldus on juba seadusega sätestatud, siis tuleb see summa ka kindlasti kulutada. Tema sõnul on see juba varem probleemiks olnud, kui on tahetud vähendada investeeringute mahte.
Suurimad investeeringud on riik tuleval aastal kavandanud teedeehituseks ja korrashoiuks. Sadu miljoneid eelarvest, välisabist ja laenuraha investeeritakse Ikla?Pärnu?Tallinna?Narva maantee koondprojekti. Samuti on kavas toetada 50 miljoni krooniga Tartu nn eurovangla ehitust. Hulgaliselt on kavas ka keskkonnaprojekte, kuid neid rahastatakse peamiselt Euroopa abiprogrammidest.