Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Keskkonnamaks teeb muret

    Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on edastanud majandusministeeriumile ja keskkonnaministeeriumile osa oma liikmesettevõtete protestid keskkonnamaksude jätkuva tõstmise suhtes.
    Kaubandus-tööstuskoja majanduspoliitika ja õigusabi osakonna juhataja Reet Tederi sõnul märgib koda oma pöördumises, et keskkonnamaksude kavandatava kasvuga halveneb ettevõtete olukord ja võivad teravneda sotsiaalsed probleemid töötuse näol. ?Taotleme maksude jätmist aastateks 2001?2005 tuleva aasta tasemele. Ma loodan, et riik loobub nii kiirest keskkonnamaksude tõstmisest,? ütles Teder.
    Kuigi ühe maksutõstmise peapõhjusena tuuakse vajadus viia siinsed maksud Euroopa Liidu tasemele, ei ole kaubandus-tööstuskoda rahul sellega, et uue seaduse seletuskirjas ei räägita konkreetselt, millised on Euroopa Liidu keskkonnamaksude tõstmise nõuded.
    Tuntumate ettevõtete hulka, kes ei ole rahul keskkonnamaksude tõstmisega, kuuluvad näiteks Eesti Põlevkivi, ASi Horizon Kehra paberivabrik, Võru Juust, Tallinna Vesi, Kreenholmi Valdus, Marat ja Pakterminal. Tederi sõnul selekteeris koda küsitluseks välja ettevõtted, keda keskkonnamaksud kõige enam puudutavad.
    Keskkonnaminister Heiki Kranich ütles, et tema juhitav ministeerium ei kavatse taganeda soovist jätkata maksumäärade kasvatamist senises mahus. ?Täna ei ole võimalik maksude kasvamise protsenti vähendada või peatada, sest vastasel korral on risk, et Euroopa Liit hakkab süüdistama meid soovimatuses saastet vähendada ning konkureerida sealsete ettevõtetega võrdsetes maksutingimustes. Praegu on Eesti keskkonnamaksud kordi ja isegi kümneid kordi madalamad kui teistes riikides,? ütles Kranich.
    Ministri sõnul peaksid ettevõtted võrdlema end teiste riikide konkurentidega. ?Olen ka kindel, et meie ettevõtete konkurentsivõime keskkonnamaksudest ei vähene,? sõnas ta.
    Kreenholmi juhatuse esimehe ja samaaegselt Eesti Põlevkivi nõukogu esimehe Meelis Virkebau sõnul mõjutavad suurenevad saaste- ja ressursimaksud kindlasti ka tekstiilitööstust, kuid suurem mure seisneb põlevkivisektori käekäigus, mis mõjutab nii üldist sotsiaalset fooni kui ka elektri hinda. ?On õige, et euronormidele tuleb läheneda, kuid ettevõtetele tuleb anda aega, mil nad jõuaksid piisavalt keskkonnainvesteeringuid teha,? sõnas Virkebau.
    Naftatransiidiga tegeleva Pakterminali juhatuse esimees Raivo Vare ja nõukogu esimees Aadu Luukas ei pea probleemseks mitte niivõrd oma ettevõtte makstavaid keskkonnatasusid, kuivõrd kogu Eesti majanduse käekäiku. Kunagine minister Raivo Vare ei pea õigeks kiirustamist Euroopa Liidu maksutaseme suunas. ?On küllalt näiteid, et Euroopa Liit teeb erandeid ja annab üleminekuaega. Aga kui meid sinna ei taheta, siis leitakse alati mingi põhjus,? sõnas Vare.
    Keskkonnaministeerium valmistab praegu ette uut saastetasu seadust, mille kohaselt kasvab saastetasu kuni aastani 2014 igal aastal 20, vee erikasutusmaks 10 ja maavarade kaevandamismaks 5. Keskkonnaministeeriumi nõuniku Eva Kraavi sõnul on samasugune kasv toimunud juba 1995. aastast alates, kuid uue seadusega soovitakse eri akte ühtlustada ja kehtestada konkreetsete määrade asemele kasvuprotsendid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Majanduslangus või mitte: tulekul on veel kolm intressitõusu
Euroopa Keskpangalt võib järgmine nädal oodata veel üht märkimisväärset intressitõusu, euroala majandus aga läheb järgmisel kahel kvartalil langusse. Eestis võib oodata küll majanduse olukorra halvenemist, aga inflatsioonist see meid ei päästa.
Euroopa Keskpangalt võib järgmine nädal oodata veel üht märkimisväärset intressitõusu, euroala majandus aga läheb järgmisel kahel kvartalil langusse. Eestis võib oodata küll majanduse olukorra halvenemist, aga inflatsioonist see meid ei päästa.
Lugu Ärimeestest ja Advokaatidest. Ja Kodanikust, kes neid ei kadesta. Kohe üldse
Leeri vahetamine, see on imelihtne, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Leeri vahetamine, see on imelihtne, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Mõnel pangal võib EKP laenude tagasimaksmine raskeks minna
Euroopa Liidu pangandusjärelevalve EBA teatas, et mõned eurotsooni pangad võivad olla raskustes Euroopa Keskpangast laenatud raha tagasimaksmisel.
Euroopa Liidu pangandusjärelevalve EBA teatas, et mõned eurotsooni pangad võivad olla raskustes Euroopa Keskpangast laenatud raha tagasimaksmisel.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Rannarootsi lihatööstus saab uued juhid
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Sõjapõgenikud töötavad peamiselt töötlevas tööstuses
Eestis töötavatest sõjapõgenikest 60% leiab, et nad töötavad oma haridustasemest madalamal ametikohal, selgub Tartu Ülikooli uuringu esmastest andmetest.
Eestis töötavatest sõjapõgenikest 60% leiab, et nad töötavad oma haridustasemest madalamal ametikohal, selgub Tartu Ülikooli uuringu esmastest andmetest.
Operail müüs ära Ukrainas asuva vagunipargi
Eesti riigile kuuluv raudteefirma Operail müüs Ukrainas asuvad rendivagunid rohkem kui 6,5 miljoni euroga.
Eesti riigile kuuluv raudteefirma Operail müüs Ukrainas asuvad rendivagunid rohkem kui 6,5 miljoni euroga.

Olulisemad lood

Pactum kaasas 20 miljonit dollarit
Läbirääkimiste tehisintellekti arendav Eesti idufirma Pactum kaasas 20 miljonit dollarit, et jätkata kasvu Ameerika Ühendriikides ja Euroopas.
Läbirääkimiste tehisintellekti arendav Eesti idufirma Pactum kaasas 20 miljonit dollarit, et jätkata kasvu Ameerika Ühendriikides ja Euroopas.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.