Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Keskkonnamaks teeb muret
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on edastanud majandusministeeriumile ja keskkonnaministeeriumile osa oma liikmesettevõtete protestid keskkonnamaksude jätkuva tõstmise suhtes.
Kaubandus-tööstuskoja majanduspoliitika ja õigusabi osakonna juhataja Reet Tederi sõnul märgib koda oma pöördumises, et keskkonnamaksude kavandatava kasvuga halveneb ettevõtete olukord ja võivad teravneda sotsiaalsed probleemid töötuse näol. ?Taotleme maksude jätmist aastateks 2001?2005 tuleva aasta tasemele. Ma loodan, et riik loobub nii kiirest keskkonnamaksude tõstmisest,? ütles Teder.
Kuigi ühe maksutõstmise peapõhjusena tuuakse vajadus viia siinsed maksud Euroopa Liidu tasemele, ei ole kaubandus-tööstuskoda rahul sellega, et uue seaduse seletuskirjas ei räägita konkreetselt, millised on Euroopa Liidu keskkonnamaksude tõstmise nõuded.
Tuntumate ettevõtete hulka, kes ei ole rahul keskkonnamaksude tõstmisega, kuuluvad näiteks Eesti Põlevkivi, ASi Horizon Kehra paberivabrik, Võru Juust, Tallinna Vesi, Kreenholmi Valdus, Marat ja Pakterminal. Tederi sõnul selekteeris koda küsitluseks välja ettevõtted, keda keskkonnamaksud kõige enam puudutavad.
Keskkonnaminister Heiki Kranich ütles, et tema juhitav ministeerium ei kavatse taganeda soovist jätkata maksumäärade kasvatamist senises mahus. ?Täna ei ole võimalik maksude kasvamise protsenti vähendada või peatada, sest vastasel korral on risk, et Euroopa Liit hakkab süüdistama meid soovimatuses saastet vähendada ning konkureerida sealsete ettevõtetega võrdsetes maksutingimustes. Praegu on Eesti keskkonnamaksud kordi ja isegi kümneid kordi madalamad kui teistes riikides,? ütles Kranich.
Ministri sõnul peaksid ettevõtted võrdlema end teiste riikide konkurentidega. ?Olen ka kindel, et meie ettevõtete konkurentsivõime keskkonnamaksudest ei vähene,? sõnas ta.
Kreenholmi juhatuse esimehe ja samaaegselt Eesti Põlevkivi nõukogu esimehe Meelis Virkebau sõnul mõjutavad suurenevad saaste- ja ressursimaksud kindlasti ka tekstiilitööstust, kuid suurem mure seisneb põlevkivisektori käekäigus, mis mõjutab nii üldist sotsiaalset fooni kui ka elektri hinda. ?On õige, et euronormidele tuleb läheneda, kuid ettevõtetele tuleb anda aega, mil nad jõuaksid piisavalt keskkonnainvesteeringuid teha,? sõnas Virkebau.
Naftatransiidiga tegeleva Pakterminali juhatuse esimees Raivo Vare ja nõukogu esimees Aadu Luukas ei pea probleemseks mitte niivõrd oma ettevõtte makstavaid keskkonnatasusid, kuivõrd kogu Eesti majanduse käekäiku. Kunagine minister Raivo Vare ei pea õigeks kiirustamist Euroopa Liidu maksutaseme suunas. ?On küllalt näiteid, et Euroopa Liit teeb erandeid ja annab üleminekuaega. Aga kui meid sinna ei taheta, siis leitakse alati mingi põhjus,? sõnas Vare.
Keskkonnaministeerium valmistab praegu ette uut saastetasu seadust, mille kohaselt kasvab saastetasu kuni aastani 2014 igal aastal 20, vee erikasutusmaks 10 ja maavarade kaevandamismaks 5. Keskkonnaministeeriumi nõuniku Eva Kraavi sõnul on samasugune kasv toimunud juba 1995. aastast alates, kuid uue seadusega soovitakse eri akte ühtlustada ja kehtestada konkreetsete määrade asemele kasvuprotsendid.