Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kolm õiget otsust
Kui TTÜ statistikaõppejõud Andres Root aastal 1992 ülikoolitööst ootamatult loobus rahvusvahelise audiitorfirma KPMG kasuks, ilmus Äripäevas artikkel pealkirjaga ?Õppejõudu ahvatles raha?. Palk oli raudselt üks põhjus praegu enam kui 155 riigis tegutseva ja üle 100 000 töötajaga firmas tööle asumiseks, aga samas oli 14 aasta järel tehnikaülikoolis ring täis saanud, möönab filosoofiadoktori kraadiga Root nüüd.
Ühe ringi täissaamine oli põhjuseks ka eelmise aasta otsusele astuda pärast üheksa-aastast juhitööd tagasi Audiitortegevuse Nõukogu aseesimehe kohalt.
44aastane Andres Root on mees, kes juhi tähtsaimaks omaduseks peab pidevat õppimise väärtustamist. Kõige tähtsam on järjekindlus, ütleb Root.
Ei ole planeerinud, sest karjäär ei ole mulle olnud väga tõsine ja teadlik eesmärk. Pigem olen näide inimesest, kes hästi ei oska ?ei? öelda ja kipub tegema rohkem asju kui vaja. Ja kui need asjad hästi välja kukuvad, saab sealt kaasa positiivse impulsi uusi väljakutseid vastu võtta. Ilmselt on olnud kolm teadlikku otsust mitte karjääri, vaid elusaatuse kujunemisel. Esiteks õppimatulek ülikooli majandusteaduskonda, teiseks otsus jääda ülikooli õppejõuks ja kolmandaks otsus audiitorlusega tegelema hakanuna ülikoolist ära tulla.
Palk oli raudselt üks põhjus. Kunagi oli isegi ühe artikli pealkiri ?Õppejõudu ahvatles raha?. Vaidlesime, kas see on ilus pealkiri, siis leidsime, et ju ta tegelikult reaalne on, eriti kui vaadata praegusi kõrgkooli palgatasemeid.
1990. aastate algul alustas kolm akadeemilise taustaga inimest audiitorfirmas Riit, Root ja Volt. Samas oli selge, et see tegevus muutub nii või teisiti rahvusvaheliseks.
Rahvusvaheliste audiitorfirmade kontaktid kippusid piiride avanemise ajal olema Soomest ja tuttavaid oli seal mitmeid. KPMG oli esimene suur audiitorfirma, kes tundis tol hetkel kõige tõsisemalt huvi Eestisse tulla.
Arvan, et sellise ameti puhul on kõige lähtekohaks töökus ja järjekindlus. See töö on väga erinev näiteks pianistiametist, kus palju määrab anne. Kuigi ka siin on inimeste hulgas erinevusi, arvan, et 90 protsenti töötaja edukusest tuleneb tema töövõimest.
Samas, olles Eesti oludes veel mitte vana inimesena elanud üle ülemineku plaanimajanduselt turumajandusele, arvan, et audiitori ameti juures tuleb palju kasuks teadlase taust. Harjumus asjade üle juurelda ? see on ülikoolis saadud tähtsaim omadus.
Seetõttu tahan samas kontekstis vastata küsimusele, milline inimene on mind kõige rohkem mõjutanud. Ilma alternatiivideta ? nii teadlase kui ka õppejõuna aitas kõige enam mu kujunemisele kaasa professor Uno Mereste, mees, kellest ma väga lugu pean.
Ei oska nimetada ühtki suurt kaugeleulatuvate tagajärgedega tehtud viga, nagu ka kõige õigemat otsust.
Kui vaadata minu tööd ja tegevust praegu, siis võib-olla on olnud kõige õigemad otsused punnitada kahe täienduskoolituse nimel kaks korda pool aastat välismaal.
Meie alal on töö ja erialane haridus omavahel väga tihedalt seotud. Üks osa tööst tähendab klientide õpetamist ja teine osa iseenda arendamist, seetõttu on hariduse omandamine pidev protsess.
Võrreldes TTÜ haridust hiljem omandatuga, on raske öelda, kumb neist oli tähtsam. Ka sotsialismiajal olid teadusliku mõtlemise metodoloogiad täiesti normaalsed, nii et kindlasti kujunes 1970.?1980. aastatel mingisugune korralik lähtebaas. Õpetasin statistikat, millest usun, et see on rahvateadus ja õpetab asjade tagant tegelikkust nägema. Samas on kitsamalt meie tegevusala konkreetne pealisehitus ? raamatupidamise, aruandluse, finantsidega seotu ? uus, hilisema eneseharimise tulemus.
Harjumus ja seesmine tunne tööd mitte karta. Ja kohusetunne ? et asjad saaksid tehtud selleks ajaks, kui nad peavad tehtud saama.
Paraku on küll nii: kui ülikoolis töötades olin peaaegu kindel, et jõuan oma asjad peaaegu alati õigeks ajaks tehtud, siis nüüd, natuke pingelisema elulaadi juures, juhtub, et päris alati ei jõua hoopiski kõiki asju valmis õigeks ajaks.
Suuremal määral kui varem tegelen puhtalt ettevõtte juhtimisfunktsioonidega. Senise arengu jooksul oli meil firmasisene tööjaotus, kus minu roll oli põhiliselt klientide teenindamine. Firma igapäevase tegevuse üle valvasid teised inimesed. Viimase aasta jooksul toimunud teatud muudatuste tulemusel kulub mul nüüd rohkem aega juhi traditsiooniliste tegevuste täitmiseks.
Mõnes mõttes õnnetuseks, aga ega suurt kuhugi enam edasi areneda polegi. Tipp, kuhu välja jõuda, oleks vaadata meie firma mitmesuguste rahvusvaheliste organite suunas. Nagu igal firmal on omad tippametnikud, oleks meie firma teoreetiline tipp rahvusvahelises mõistes seenior partner, kuhu ausalt öelda ei tahaks pürgida.
Lisaks firmasisesele koolitusele eri valdkondades on rahvusvaheline koolitus, kus meil väga palju sõnaõigust ei ole. Arvatavasti samamoodi kui mulle, on meie firma töötajatele kõige olulisem ikkagi majasisene koolitus. See toimub praegu peaaegu igal nädalal ja on mõeldud eri töökogemusastmega inimestele.
Lisaks on kindlasti abiks erialane kirjandus.
Rohkem, kui kunagi oleks saanud ülikoolis töötades. Ütleme nii, et nälga küll ei jää.
Autor: Airi Ilisson