Riigi krediitkaart ahvatleb

Riigikantselei koordinatsioonidirektor Eerik-Niiles Kross tegi möödunud aastal valitsuse krediitkaardiga isiklikke oste ligi 5000 krooni eest. Väidetavalt on jätkunud see ka sel aastal. Endine rahvastikuminister Andra Veidemann tasus enne ametist lahkumist möödunud aasta kevadel isiklike ostude eest suisa üle 6000 krooni.

Riigikantselei väljastas möödunud aastal krediitkaardi kaheksale kasutajale, kuus Hansapanga ning kaks Ühispanga kaarti. Limiidita krediitkaardiga opereerivad peaminister Mart Laar, rahvastikuminister Katrin Saks, regionaalminister Toivo Asmer, riigikantselei peadirektor Tiit Laja, koordinatsioonidirektor Eerik-Niiles Kross, riigisekretär Aino Lepik von Wiren ning veel kaks ametnikku, keda riigikantselei pressiesindaja Jaanus Rankla nimetab tehnilisteks töötajateks majandusosakonnas. ?Nende nimed pole tuntud ja ma leian, et see pole üldse oluline,? põikleb ta.

Riigikantselei raamatupidamise sise-eeskirjades pole kaartide kasutajatele dokumentaalselt kehtestatud mingit aruandlust ning riigikontroll tuvastas möödunud aasta majandustegevust auditeerides, et krediitkaarte on sageli kasutatud isiklikeks ostudeks.

Riigikontrolli andmeil on põhiliselt makstud raamatute ja riideesemete eest ? igatahes ostude eest, mis pole ametialaste kulutustega seotud.

Peakontrolör Raivo Pavlov on seisukohal, et riigi krediitkaartide kasutamine isiklike kulude katteks mis tahes viisil on lubamatu.

?Riigikontroll on teinud häid tähelepanekuid,? kommenteerib Jaanus Rankla ning nõustub, et möödunud aastal neil tõepoolest polnud krediitkaartide kasutamise kord fikseeritud. Riigikantselei peadirektor Tiit Laja andis sel aastal välja küll käskkirja, mis puudutab kaartidega opereerimist, kuid Rankla ei soostunud dokumendi sisu lähemalt avalikustama. ?Meil hakkab nüüd uuest aastast kõik uutmoodi olema,? räägib ta. ?Oleme võtnud riigikontrolli soovitused arvesse ning järgmise aasta raamatupidamiseeskirjades on see punkt ka sees.? Rankla lisab, et kaartide kasutamine isiklikeks ostudeks on tõepoolest taunimisväärne.

Riigikontroll ei soostunud avalikustama, kui suures summas krediitkaarte on üldse kasutatud. ?Teiste isikute osas me rikkumisi ei tuvastanud,? põhjendab pressiesindaja Sven Soiver. ?Ostud olid ametialaselt põhjendatud.?

Krediitkaartide sihtotstarbetu kasutamine pole aga ainuke ettekirjutus.

Riigikantselei haldusalasse kuuluva 38,9hektarilise Keila-Joa puhkekompleksi majandamiskulud ületasid tulusid 2,15 mln krooni võrra, mis kaeti riigieelarvest. See on aga vastuolus riigivaraseadusega, mis lubab eelarvest finantseerida ainult sellist vara, mida kasutatakse riigivõimu teostamiseks. Seetõttu tegi riigikontroll juba möödunud aastal ettepaneku puhkekompleks maha müüa.

?Riigikantseleil puudub seniajani üksikasjalik ajakava kompleksi võõrandamiseks ettevalmistamise kohta, kogu protsessiga on lubamatult kaua viivitatud,? on peakontrolör seisukohal.

Riigikantselei selgituste kohaselt on aga Keila-Joa puhkeala võõrandamise eeltingimusena algatatud sellel aastal detailplaneeringu koostamine, mille finantseerimiseks taotletakse valitsuse reservfondist summasid.

Möödunud aastal andis valitsus ühe oma residentsidest tasuta kasutada Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliidile Stefanusele, näidates sellega oma positiivset suhtumist kirikusse.

Kontrollimisel aga selgus, et Nõmmel asuvas residentsis töötab kolm riigikantselei töötajat: majahoidja, koristaja ja külalismaja perenaine, kelle tegevusega seotud kulu, kokku 83 897 krooni möödunud aastal, kattis riigikantselei.

Samuti ei olnud riigikantselei lepingu kehtivuse ajal esitanud Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule arveid küttekulude ja prügiveo eest, mis tulenevalt lepingust peab tasuma vara kasutaja.

Kontrollimise käigus esitatud Riigikantselei kütteõli arvetel on kasutatud ka vale käibemaksu määra ja riik sai 10 302 krooni vähem käibemaksu. Riigikantselei eelmise kontrolli järel ligi poolteise aasta eest tegi peakontrolör ettepaneku algatada sisejuurdlus õigusrikkumiste osas ning esitada tulemuste aruanne riigikontrollile. Seni seda tehtud aga pole. Riigikantselei selgituste kohaselt vahetus kontrollitavale perioodile järgnenud aja jooksul täielikult riigikantselei juhtkond, mistõttu polnud juurdlusprotseduuride tegemine võimalik.

Eerik-Niiles Kross ei leidnud eile aega krediitkaardi kasutamist kommenteerida.

Rahandusminister Siim Kallasele antud Visa Goldi krediitkaarti on kasutatud ainult välislähetustel. Novembrikuu kaardi käive oli kaardi väljavõtte järgi 1500 krooni. Teede- ja sideministeeriumis on krediitkaart välja antud ministrile, kantslerile ja asekantsleritele. Kasutuslimiidiks on 65 000 krooni ning kasutatud on seda ainult komandeeringukulude katteks, kinnitas ministeeriumi pearaamatupidaja Rita Moorats.

Riigikogu kantselei on välja andnud kaks limiidiga krediitkaarti: üks riigikogu esimehele ja teine kantselei juhile. Riigikogu kantselei pearaamatupidaja Aili Soomuste sõnul on mõlemat kaarti kasutatud harva ning enamasti välismaal hotelli ja restoraniarvete tasumiseks.

Keskkonnaminister Heiki Kranich loobus tööle asudes ministeeriumi krediitkaardi kasutamisest, kuigi tal on täielik õigus ministrina kasutada Visa Goldi krediitkaarti limiidiga kümnetes tuhandetes kroonides.