20 detsember 2000

Tulude deklareerimine tuleval aastal vabatahtlik?

15. detsembril ilmunud Riigi Teataja (RT) Lisas nr 127 artiklis 2035 saab tutvuda rahandusministri 8. detsembri määrusega nr 102. Sellega kehtestatakse tulumaksu- ja sotsiaalmaksuseaduse alusel deklaratsioonivormid aastaks 2001.

Tegemist on tavapärase iga aasta lõpus rahandusministri sooritatava toiminguga. Seadused muutuvad ja maksustamise praktika areneb, seetõttu tekib igal aastal ka vajadus suuremal või vähemal määral deklaratsioonivorme muuta.

Selle aasta omapära on kinnitatud deklaratsioonivormide puudumine RT Lisas. Vormide kinnitamise juures on märge ?lisatud?, kuid määruse lõpus on märkus: määruse lisadega saab tutvuda rahandusministeeriumi kantseleis.

Põhiseaduse § 3 sätestab, et seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikuks saavad olla üksnes avaldatud seadused. Sama põhimõte laieneb ka seadusest tulenevate õigusaktide (sh. määruste) kohta.

Seaduste ja muude õigusaktide avaldamise korra sätestab RT seadus. Selle § 2 punkt 10 sätestab, et RTs avaldatakse ministrite määrused. Määruste lisad on teatavasti määruste lahutamatud osad ja kuuluvad määruse koosseisu.

Lisa mitteavaldamise ainsa seadusliku võimaluse sätestab RT seaduse § 4 lõige 2. Selle järgi võidakse ministri määruse lisa riigisekretäri otsusel jätta RTs avaldamata või avaldatakse lühikokkuvõttena või ametliku dokumendina vastava ministeeriumi ametlikus väljaandes, kui selle avaldamine RTs osutub tehniliselt või suure mahu tõttu põhjendamatuks. Sellise akti juures avaldatakse RTs riigisekretäri teadaanne, kus ja millises korras saab lisaga tutvuda.

Kuid RT Lisast nr 127 me sellist riigisekretäri teadaannet ei leia. Sellest saab teha ainult ühe järelduse: riigisekretär pole sellist teadaannet teinudki.

Ja üsna imekspandav olekski, kui varasematel aastatel on deklaratsioonivormid RTs avaldatud, ja sel aastal, kus tehnilised võimalused on suuremad kui kunagi varem, leitakse äkki, et deklaratsioonivormide avaldamine RTs on tehniliselt või suure mahu tõttu põhjendamatu.

Seetõttu saab väita, et 2000. a tulude ja sotsiaalmaksu deklareerimise suhtes pole füüsilise isiku deklaratsioonivorme veel nõutavas korras avaldatud.

Mis see siis tähendab? Järgmisel aastal deklaratsioone esitama ei pea? Tõenäoliselt ei juhtu midagi erilist. Maksuamet trükib ja riputab ka internetti üles kinnitatud deklaratsioonivormid vaatamata kirjeldatule. Ja inimesed täidavad deklaratsioonid ära, kõik laabub nagu varasematelgi aastatel.

Kuid erinevused tekivad siis, kui mõni inimene deklaratsiooni esitamisega hilineb või ei suvatse seda üldse teha. Kui maksuamet teda sel põhjusel karistada tahab, saab inimene vastava trahviotsuse vaidlustada siin kirjeldatu alusel. Ma ei näe põhjust, miks sellist trahviotsust ei peaks tühistatama.

Ja kuna deklaratsioonivorme ei ole avaldatud, võib inimene väita, et ta ei saagi seadusest tulenevat deklareerimiskohustust täita.

Kuni inimene ei saa esitada deklaratsiooni, pole ka maksuametil alust nõuda temalt makse sisse.

Sellisele olukorrale polekski muud lahendust, kui deklaratsioonivormide avaldamine seaduses nõutud korras. Vastasel juhul tekib võimalus, et osa inimesi jätab deklaratsioonid esitamata ja maksuamet ei saa kunagi neilt 2000. aasta tuludelt arvutamisele kuuluvat tulumaksu kätte.

Olukord võib tunduda tobe ja teema isegi mõttetu, kuid Eestis kehtib kindel põhiseaduslik kord, demokraatliku õigusriigi põhimõtted ning see annab kodanikele suhetes riigiga kindlad võõrandamatud õigused. Need on vajalikud selleks, et riik inimestele toimivates subordinatsioonisuhetes, pähe ei astuks.

Kui poleks nõuet, et täita saab ainult kehtestatud korras avaldatud seadusi, võiks kõiksugu ametkonnad enda kantseleidesse kuhjade viisi vastuvõetud õigusakte koguda, neid mujal avaldamata ja nendest kedagi informeerimata ning sobival hetkel rahva seas kontrollreide toimetama hakata.

Näide on küll äärmuslik, kuid võib öelda, et tänases Eestis on sellised juhtumid heauskses variandis (st ametniku ei tee seda tahtlikult, vaid oma rumalusest) täiesti tavapärased. Seepärast vajavad kodanikud suhetes riigiga kindlaid, vaieldamatuid reegleid. Õigusaktide avaldamise nõue on üks nendest.

Kui maksuamet ei taha järgmisel aastal rumalasse olukorda jääda ning asjatult kohtuuksi kulutada, peab ta rahandusministeeriumilt deklaratsioonivormide avaldamist Riigi Teatajas nõudma.

Hetkel kuum