• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vargad eelistavad vaesust

    ?Kurjategijate maailmas kogujaid ei hinnata,? tõdeb aastaid politseitööd teinud Tallinna politseiprefektuuri kriminaalosakonna politseidirektor Einar Suimets. ?Kui midagi kogutakse, siis selleks, et vangis istuvaid semusid aidata. Seda eesmärki teenib ju ka kuritegelik ühiskassa.?
    Suimetsa sõnul eelistab valdav osa vargaist kuritegelikul teel saadud raha lihtsalt läbi laristada. ?Vaid mõnel üksikul vargal on auto,? ütles ta. Viimast kinnitas ka Tallinna Lõuna politseijaoskonna ülemkomissar Raivo Küüt. ?Vargad on rohkem kajaka tüüpi, kes söövad palju, aga lasevad söödu kiiresti ka välja,? rääkis ta. ?Vara koguvad rohkem need, kes tegelevad mitmesuguste mahhinatsioonidega.?
    Tallinna politseiprefektuuri üldkuritegude talituse juhtivinspektor Ardo Ranne teab Tallinnas vaid paari vargagruppi, mille liikmed hästi elavad. ?Viimaste mudelitega need vene keelt kõnelevad vargad muidugi ei sõida, aga neil on korralikud transpordivahendid,? rääkis Ranne. ?Ka on varastel üle keskmise korterid, mis pole küll nende nimel.?
    Ranne sõnul on rikka vargajõugu liikmed vaatamata tõestatud 20?25 kuriteoepisoodile allkirja vastu vabadusse lastud. ?See on väga kummaline, sest kui nad eelmine kord kautsjoni vastu vabaduses olid, panid nad toime uusi kuritegusid,? imestas Ranne.
    Edukamad vargad võivad varastatud kraami müües tõesti mitu autot või keskmise korterigi osta, sest kannatanute andmete järgi on selle aasta jooksul Eestis ainuüksi korteritest varastatud rohkem kui 60 miljoni krooni väärtuses raha ja esemeid. Kokku on tänavu salajaste vargustega kahju tekitatud 350 miljoni krooni ulatuses. Tõsi, varguse ohvrid hindavad varastatut ostuhinna järgi, mistõttu soovitavad politseinikud tegelikku kahju otsides esialgsest summast kolmandiku maha arvata.
    Varastatut müües langeb selle väärtus veelgi. ?Müügihinnaks on vaid neljandik kunagisest ostuhinnast,? väitis Einar Suimets. Seegi ei jää tervenisti vargale. Tema ja kliendi vahel on kokkuostja, kes varastatu vahendamise eest võtab 40 müügihinnast. Kurjategijate saagist osa saamine tähendab vahendajale suure tõenäosusega ka karistuse jagamist ? kohtupraktikas on küllalt juhtumeid, kui vahendaja istub kohtupingis ühes vargapoistega.
    Varastatud kraami kokkuostuga tegelejaid leidub Suimetsa hinnangul eelkõige taksojuhtide ja taara kokkuostjate seas. Spetsialiseerumisest ei pääse ka siin. ?Kindel seltskond ostab kokku näiteks tööriistu ja müüb neid edasi,? kinnitas Suimets.
    Müügil tekkivat allahindlust ning kokkuostjale makstud lõivu arvestades saab varas näiteks uuena 4000 krooni maksnud esemest endale vaid 600 krooni. Et väljaõppinud vargad tegutsevad 2?3-liikmeliste rühmadena, tuleb seegi tulu mitme peale jagada.
    Vargarühmad võivad oma töös olla küllalt produktiivsed. Vahelejäämiseta tegutsenud gruppide kontosse kantakse aasta jooksul 50 või rohkemgi korterivargust. Aastas toime pandava 7000 vargusega saaks lahedasti hakkama 150 vargarühma.
    Varaste arvukust suurendavad aga üksiküritajad, nn meeleheitevargad ehk narkomaanid ja alkohoolikud, kes eelluureta tegutsedes murravad lihtsalt korteriukse lahti ja kahmavad kaasa, mis ette satub.
    Üksiküritajate ettearvamatu käitumise ja elukutseliste varaste kõrge professionaalsuse tõttu on korterivarguste avastamise protsent Eestis keskmiselt 20 ringis. Kurjategijate tabamise taset kisub alla eelkõige Tallinn, kus avastamisprotsent ei küüni kümnenigi. Samas on Hiiumaal see protsent 50 ehk teisisõnu on tänavu neljast korterivargusest kaks avastatud. Üllatav on ka see, et kõrge avastamisprotsendiga paistavad silma Ida-Viru ja Narva politseiprefektuurid.
    Vaatamata väikesele avastamisprotsendile ähvardab vargaid siiski alaline vahelejäämise oht. Politseinike sõnul vargagruppide tegevust jälgitakse, püütakse kindlaks teha, kuhu ja kellele nad varastatu müüvad ja oodatakse hetke, millal kurjategija asitõenditega vahele võtta. Kuigi reeglina üritavad vargad varastatust lahti saada, on varastatud asju leitud ka kurjategijate kodudest. ?Mõni asi võib ikka vargale endale väga meeldima hakata,? tõdes Suimets.
    Korterivarguste avastamise muudab lihtsamaks see, et elukutselistel varastel on oma kindel käekiri. Osa võtab vaid raha ja kuldesemeid, teised keskenduvad olmeelektroonikale.
    Samas on proffide tabamine raske. ?Väga harva, kui elukutseline varas kusagile sõrmejälje jätab,? tõdes Suimets. Ka tunnistavad profid üles vaid need süüteod, mille kohta on kindlad asitõendid. Ülejäänud süüdistustesse suhtuvad nad ükskõikselt.
    Sellist suhtumist võimaldab tõsiasi, et paljud vargad on kogenud vangisistujad. Paadunud varas satub elu jooksul trellide taha viis, kuus, seitse, isegi kaheksa korda.
    Politseinike ütluse järgi kohtab harva üle 40aastast varast. ?Varga edukaks tööks vajalikud erksad meeled hakkavad selleks ajaks nürinema,? rääkis Einar Suimets. ?Ka on varas selleks ajaks enamasti alkoholi või mõnuainete pruukimise tõttu alla käinud.? Samas tunnistas Suimets, et elukutselised vargad ei saa juba oma töö iseloomu tõttu olla olulisel määral alkoholi- või narkosõltlased.
    Tegevusala iseloomust johtuvalt ei soostu vargad ka foto- või teleobjektiivi ette jääma. ?Mõrtsuka saad ennem kaamera ette intervjuud andma kui varga,? kinnitas politseiameti pressiesindaja Aet Truu.
    Korterivargused ega nendega tekitatud kahju viimastel aastatel olulist kasvu ei näita. Välja arvatud aasta 1995, mil korterivarguste arv ületas 8000 piiri, on korterivargusi aastas registreeritud 6600?7600. Prognoosi kohaselt ei väljuta neist raamidest ka tänavu.
    Politseinike sõnul takistavad korterivarguste arvu kasvu eelkõige trepikodade lukustamine ja valvesignalisatsiooni paigaldamine. Seda väidet kinnitab ka statistika, mis näitab, et valve all olevatesse korteritesse üritatakse tungida 10 korda harvem kui teistesse. Tallinnas oli 1999. aastal 4000 korterivargust ehk üks vargus 40 kodu kohta. Näiteks ESSi valvatavatesse korteritesse oli üks sissetung 400 valves oleva korteri kohta.
    ?Varas eelistab nii valveta korterit kui ka autot,? tõdes Einar Suimets.
    Tänavu Eestis registreeritud salajaste vargustega tekitatud kahju ületab kannatanutelt saadud andmetest lähtudes juba 350 miljoni krooni piiri. Teisisõnu tähendab see, et iga Eesti elanik on aastaga varaste läbi 250?300 krooni võrra vaesemaks jäänud.
    Sellele arvule lisanduvad veel need kroonid, mille pärast kannatanud pole politseile avaldust teinudki. Põhiliselt kuuluvad sellesse kategooriasse küll vargused autodest, suvilatest, keldritest ja kuuridest ning jalgrattavargused.
    Kõige suurem kahjusumma, 63 miljonit krooni, on tänavu tekkinud korterivaraste käe läbi. Järgnevad tänaval aset leidnud vargused 50 ning metsavargused 45 miljoniga.
    Ühe vargusega tekitatud kahjusumma arvestuses juhivad ettearvatult autovargused, järgnevad metsa ja värvilise metalli vargused.
    21. augustil teatati Tallinna politseiprefektuuri juhtimiskeskusele et ajavahemikus 08.00?13.30 on toimunud Saepuru tänav 8 asuvas majas korterivargus. Korteriperemees oli läinud hommikupoolikuks suvilasse ja sealt tagasi koju jõudes avastas, et tema korteris oli sees käidud.
    Ukse lukku ega ka ust ei olnud rikutud, sisse oli tuldud valevõtmega. Väljudes oli uks tagasi lukku keeratud. Ära oli viidud arvuti, satelliidi tüüner ja triikraud, lisaks sellele pisiasju.
    Politsei operatiivgrupp teostas sündmuskohal vaatluse ja võttis sõrmejäljed. 2.septembril õnnestus uurijatel sündmuskohalt võetud sõrmejälgede abil kindlaks teha ja kinni võtta meesterahvas, keda kahtlustati ülaltoodud korterivarguses.
    Oma süü on kurjategija üles tunnistanud, lisaks sellele vargusele tunnistas ta ka üles kaks teist korterivargust.
    Kurjategija sõnul varastas ta raha teenimise eesmärgil.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Teerajajad: ettevõtted vastutagu keskkonna- ja sotsiaalse mõju eest
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Biden plaanib maksudega rikkaid pitsitama hakata
Täna avalikustas Senati rahanduskomisjoni esimees Ron Wyden nn "miljardäridemaksu" plaani, mille eesmärk on kõrgemalt maksustada rikkaid ja ettevõtteid, vahendab Reuters.
Täna avalikustas Senati rahanduskomisjoni esimees Ron Wyden nn "miljardäridemaksu" plaani, mille eesmärk on kõrgemalt maksustada rikkaid ja ettevõtteid, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: verivärsked tulemused börsilt ja tipptegijate äriplaanid
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Põhja-Euroopa kustutas Lõuna-Euroopa lootused odavamale elektrile Aas: rohkem raha taastuvenergeetikasse
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.