Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Majandust mõjutas enim ettevõtte maksusoodustus
Rahandusminister Siim Kallase sõnul on ettevõttesse reinvesteeritud kasumilt tulumaksu kaotamine võimas samm. ?Kui sellest välismaal kolleegidele rääkida, siis nad jäävad ikka vait,? märkis Kallas. Kallase hinnangul on tulumaksusoodustus Eesti suur eelis teiste riikide ees, mis konkurentidele alati meeldida ei pruugi.
Ühispanga turuanalüüsidivisjoni direktori Sven Kunsingu sõnul on välisinvestorid selle maksusoodustuse stabiilsuse suhtes veidi kahtlevad ning kardavad, et see ei jää kehtima pärast Eesti astumist Euroopa Liitu.
Rahandusministri kinnitusel ei kujuta euroliitu astumine ettevõtte tulumaksusoodustusele ohtu, kuna seal valitseva seisukoha järgi võivad liikmesriigid otseste maksude kehtestamise üle ise otsustada. ?Riigid peavad saama omavahel konkureerida ja üheks võimaluseks on just otsesed maksud,? lisas ta.
Nii Kallas kui Kunsing pidasid maksusoodustuse üheks oluliseks tahuks seda, et ettevõtjad ei pea enam paaniliselt kasumit varjama. ?Ettevõtja kasutas kindlasti kõiki võimalusi, ja neid polnud just vähe, kasumi varjamiseks,? nentis rahandusminister.
Kunsingu hinnangul loob ettevõtte tulumaksusoodustus firmadele paremad tingimused oma ettevõtte arendamiseks. Kallas lisas, et kohe aasta alguses kasvasid firmade investeeringud põhivarasse 20, millest umbes veerandi võib maksumuudatuse arvele kirjutada. Investeeringud põhivarasse kasvasid ka teises kvartalis, samas kolmandas kvartalis vähenesid mullusega võrreldes üle 10.
Kallase sõnul ei tasu ka karta, et järgmine valitsus kohe esimese asjana ettevõtete kasumi taas maksustaks. ?Kõigepealt püsib praegune valitsus kindlasti 2003. aasta valimisteni,? kinnitas rahandusminister. ?Ja ükski erakond ei lähe valimistele loosungiga, et meie tõstame teie makse.?
Norma juhatuse esimehe Peep Siimoni sõnul pole tulumaksuvabastus küll otseselt mõjutanud ettevõtet rohkem investeerima, kuid annab julguse investeerida. ?Me ei ole teinud investeerimisplaane selle seadusemuudatuse pärast ringi, kuid kui neid tuleb ka teha, siis pigem ikka positiivses suunas,? rääkis Siimon.
Norma kasumi kasv sel aastal on tingitud peamiselt just tulumaksuvabastusest, kasum kasvas 9 kuuga 40 miljoni krooni võrra võrreldes eelmise aasta sama ajaga.
ASi Merko Ehitus finantsdirektori Ülo Metsaotsa sõnul on tulumaksuvabastuse mõju ettevõtte kasumile oluline, Merko kasum on seetõttu ligi 35 suurem kui ilma tulumaksuvabastuseta.
?Tulumaksuvabastuse mõju Merko käibele ei olnud tunda, kuna tänavu Merko klientide investeerimisotsuseid see seadusemuudatus ei mõjutanud, kuid järgmisteks aastateks lisab tulumaksuvabastus klientidele julgust,? rääkis Metsaots.
Merko Ehitus teenis tänavu üheksa kuuga 39,7 miljonit krooni puhaskasumit. Mullu samal ajal oli kontserni kasum 18,7 miljonit krooni.
Viimased aastad sügavas kahjumis olnud kommivabrik Kalev tuleb tänavu üle 10 miljoni krooniga kasumisse.
Ettevõtte suuromaniku ja juhataja Oliver Kruuda sõnul on Kalevi kasumisse toonud eelkõige tugev kulujuhtimine ja kokkuhoid. ?Me ei tegele enam asjadega, mis pole meie põhitegevus. Oleme loobunud Ukraina ja Venemaa tütarettevõtetest , püüame suurema osa kaupa müüa otse kauplustele, mitte hulgifirmade kaudu,? rääkis Kruuda. ?Tulumaksuseaduse muudatused nii otseselt pole mõju avaldanud, lihtsalt mugavam on, ei pea kasumit peitma.?