Inno Tähismaa • 28. detsember 2000
Jaga lugu:

Laar tunneb rõõmu teist aastat kasvanud sündivuse üle

Peaminister Mart Laar ütles vastates Kuma raadio küsimustele, et peab aasta rõõmustavaimaks uudiseks seda, et sündivus Eestis teist aastat järjest kasvas.

Järgneb Paides tegutseva Kuma raadio aastalõpuintervjuu Mart Laariga.

Millise hinnangu annate lõppevale aastale?

Kui vaadata seda, kus Eesti oli aasta tagasi ja kus on praegu, siis on toimunud positiivne areng.

Millised olid ebaõnnestumised?

Kindlasti ei õnnestunud piisavalt põhjendada neid valusaid otsuseid, mis viisid aastaid veninud erastamisprotsessid lõpule. Samuti viibis mitmete oluliste seaduste riigikogusse jõudmine, eriti puudutab see pensionireformi ning tööturukaitsega seotud küsimusi, kuid töö nende kallal pidevalt jätkub.

Kuidas jätkub haldusreform?

Haldusreformi peamine eesmärk on võimaldada inimestele igas Eestimaa punktis oma unistusi realiseerida. Et Eesti riik hakkaks paremini toimima, et suhe inimese ja tema riigi vahel oleks parem.

Kuidas suhtute Imavere ja Tallinna ühendamisse?

See on suhteliselt raskesti teostatav idee. Siis võiks rääkida ka kogu muu Eesti ühendamisest Tallinna külge. Võin avalikult öelda, et mina seda ideed ei toeta.

Järgnev aasta tuleb ulatuslik teede-ehituse aasta, mis esialgu tekitab palju ebamugavusi. Meie teedevõrgu miinuseks on see, et peateede kõrval paralleelteed sageli puuduvad. Järvamaa inimestel ei tohiks enam olla hirmu Rae-Parasi teelõigu remondi pooleli jätmise pärast.

Kuidas rahustate vallajuhte, kes on Jüri Mõisa avaldusi kuulates segaduses, kas jätkata kohaliku elu edendamist või muretseda kiiresti eluase Tallinnasse?

Saan inimesena Tallinna linnapeast aru. Jüri Mõis lootis saada linnapeaks linnas, kus varsti sünnib 500 000. elanik. Reaalne olukord pealinnas on aga selline, et Mõisa võimuloleku ajal sureb 400 000. Tallinna elanik.

Et Mõis üritab sellises keerulises olukorras, kus Tallinna elanikkond on katastroofiliselt vähenenud, kõiki pealinna meelitada, teeb linnapeale au. Kuid Eesti areng liigub vastupidises suunas ? haridusministeerium pole ainus Tallinnast ärakolija, sealt läheb ära ka inimesi. Remonditavad maanteed ja monopoli kaotamise järel paremini arenevad sidesüsteemid võimaldavad normaalset elada kõikjal Eestis.

Kuid millal võiks Eesti muutuda riigiks, millisest unistati kümmekond aastat tagasi iseseisvust taastades?

Selliseks riigiks annab Eestil muutuda. Kui oleme jõudnud endi unistuste tasandile, märkame, et unistused on muutunud ja me unistame veel rohkem. See on õige ja hea.

Eesti on maailma arenguindeksi tabelis üle neljakümne koha edasi liikunud ja jõudnud maailma arenenud riikide hulka. Oleme seal küll 'punase laterna' osas, kuid meie järgmine eesmärk ongi sealt edasi minna.

Kriitiline meel panebki inimesi pingutama ja taas unistama. Kui ei ole millest või ei julgeta unistada, jääb kõik tegemata.

Jaga lugu:
Hetkel kuum