Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
PM: eelarve alalaekumine peaks taltsutama lisatulude otsijaid
Tänavu eelarvest puudu jääv 350 miljonit krooni on arvestatav summa ning näitab taas, et kaheteistkümnendal tunnil eelarvesse juurde kraabitud küsitavad lisamiljonid tihti sama küsitavaks jäävadki, kirjutab Postimehe juhtkiri.
Üheks kõige halvemini laekuvaks maksuks sel aastal oli mootorikütuse aktsiis - loodetud summast jõuab eelarvesse reaalselt vahest kaks kolmandikku. Kuigi järgmiseks aastaks on sama aktsiisi kavandatud tänavusest pisut vähem, võib juba praegu ennustada, et seegi täies mahus ei laeku. Loomulikult pole kunagi võimalik täiesti täpselt ennustada, mis juhtub kuue või kaheksa kuu pärast, ent kolmandikuga eksida on ka pisut liiast.
Aastapäevad tagasi kirjutati eelarve tulude poolele veel viimasel minutil ka hulk miljoneid riigivara müügist loodetud raha, mis vähemalt TOPi müümata jäämise tõttu jäi osaliselt laekumata. Igal aastal järjekindlalt kostvad üleskutsed, et nö ehku peale eelarvesse kirjutatavate tulude asemel tuleks tikutulega mööda valitsuse eelarveprojekti taga ajada kohti, kus saaks kulusid vähendada, pole menetlejate kõrvu veel piisavalt tugevalt pidama jäänud.
Teisest küljest ei saa ka nõuda, et rahvaesindajad lepiksid kohe rõõmsalt kõigega, mis valitsus neile ette söödab. Iga Riigikogu liige on andnud valimislubadusi ja tal on eeldatavasti poliitilisi eesmärke, mida ta püüab eelarve abil saavutada. See kõik on täiesti loomulik. Kui selle juures ei kao reaalsustaju ega hägustu laiem tervikpilt.
Kui Eesti majandus areneb uuel aastal enam-vähem sellises tempos nagu on arvestatud ning mingeid suuri ja ebameeldivaid ootamatusi ka väljastpoolt kaela ei saja, võib loota, et ka aasta pärast ei tule riigieelarvest puudu jääva raha number suurem kui tänavu ning jääb rahvusvaheliste lubadustega määratud piiridesse.