Pensionikindlustajad ei pruugi tulumaksu tagasi saada

Kaivo Kopli 04. jaanuar 2001, 00:00

Seaduste kohaselt on tulumaksuvaba pensionikindlustus, mitte aga näiteks riskielukindlustus, mida sisuliselt koos pensioniga enamik kindlustusseltse pakub.

?Kindlustustegevuse seaduse § 8 lg 5 p 3 sätestab elukindlustuse ühe liigina pensionikindlustuse. Seega seadusandlus sätestab üheselt pensionikindlustuse liigi ja õiguse ainult nendele tingimustele vastava pensionikindlustuse lepingu alusel tasutud kindlustusmaksete maksustatavast tulust mahaarvamiseks. Tulenevalt ülaltoodust peab maksuamet võimalikuks maksustatavast tulust maha arvata ainult tulumaksusoodustusega pensionikindlustuse lepingu alusel tasutud kindlustusmaksed. Pensionikindlustuse lepingule lisatud riskielukindlustuse või muu lisakindlustuse eest tasutud kindlustusmakseid ei saa maha arvata,? vastab maksuameti peadirektor Aivar Sõerd järelepärimisele, mis oli ajendatud 20. detsembril Äripäevas ilmunud artiklist.

?Sõerd eksib väites, et seadus sätestab pensionikindlustuse tingimused. Kindlustusseaduse § 70.2 sätestab vaid mõned sooduslepingule esitatavad põhimõttelised nõuded,? ütleb Hansapanga Kindlustuse juht Priit Potisepp.

?Hansapanga Kindlustuse jaoks ei ole suur probleem lisakindlustuse preemiate eraldamine selliselt, et kliendid neid maksustatavast tulust maha arvata ei saaks, aga kindlasti käsitleme 2000. aastal tasutud makseid endisel viisil,? lisab Potisepp.

Seesam Elukindlustuse juht Taivo Saar ütleb, et nende selts pakubki just sooduslepingu tõlgendusvõimaluse tõttu nii-öelda puhast pensionikindlustust, kus lepingusse ei ole lisatud surmariski.

?Tulumaksuseadust sõna-sõnalt lugedes tuleb välja, et sooduslepingule riskikindlustust lisada ei saa. Kui maksuamet tahab, et lisade pealt tulumaksu ei tagastata, siis tõesti saab selle koha pealt viriseda,? ütleb Saar.

?Kindlustusinspektsioon on kinnitanud kindlustustooted, mis võivad sisaldada lisaks puhtale kogumisele ka osiseid, mis on ette nähtud katma muid riske lisaks vanuse riskile. Kuigi neid osiseid ei pruugita nimetada lisakindlustuseks, on nad seda siiski olemuselt. Seega jääb küsimus ? kui lisa on tootes sees, mitte eraldi lisana, kas ta siis ei ole lisa?? küsib Saar ja märgib, et selles osas peavad maksuamet ja kindlustusinspektsioon kokkuleppe saavutama.

?Igaks juhuks meie tõlgendame konservatiivselt ja niimoodi, et ainult kogumise pealt saab tulumaksu tagasi. Pensionikindlustuse sees meil surmariski praegu ei ole,? räägib Saar.

?Kuna maksuamet võib seitse aastat tagasiulatuvalt kontrollida ja raha tagasi küsida, siis me ei ole tahtnud sellist segadust oma klientidele tekitada.?

Tulumaksuseaduse järgi on inimesel, kes maksab näiteks iga kuu 500 krooni pensionikindlustusse, õigus maksustatavast tulust maha arvata 6000 krooni aastas. Kui aga pensionikindlustuse lepingus on punkt, mille järgi makstakse kindlustusvõtja surma korral pärijatele välja näiteks 200 000 krooni, võib seda tõlgendada surmajuhtumi kindlustamisega. Seega mingi osa sellest 6000 kroonist aastas ei tohiks olla tulumaksuvaba.

?Kindlustusandja on kohustatud näitama tõendil, mis antakse kindlustusvõtjale maksuametile esitamiseks, tulumaksusoodustusega pensionikindlustuse lepinguna sõlmitud põhilepingusse tasutud kindlustusmaksed,? seisab Sõerdi vastuses.

Küsimus on selles, mis on põhileping. ?Põhikindlustuses sisalduva surmajuhtumi kindlustuse preemia osa mitte mahaarvatavusest ei taha mina ega ka mitmed teised seltsid midagi kuulda. Selline väide ei tugine seadusele,? rõhutab Potisepp.

?Põhikindlustuses, milles on sees surma- ja üleelamisrisk, ei näe ma mingit võimalust tariifi kaheks lahutada. See on matemaatiliselt võimalik, kuid seda ei tee mitte keegi ära,? usub Potisepp.

Maaklerfirma In Bro & Partners arendusdirektor Tõnu Nael märgib, et juhul kui praegune süsteem kehtib, siis võib muuta kõik investeerimiskindlustused pensionikindlustusteks. Lepingutesse lisataks lihtsalt klausel väljamaksete tegemise kohta pärast kindlustusvõtja 55. eluaastat. ?Kui praegune olukord on õige, siis kaotab mõtte kindlustusliikide jaotus kindlustustegevuse seaduses ja Eestisse peaks jääma ainult kaks kindlustusliiki ? pensionikindlustus ja puhas surmariskikindlustus,? ütleb Nael.

Kindlustusinspektsiooni elukindlustuse järelevalve osakonna juhataja Terje Võrk on varem öelnud, et kindlustusseadus ei käsitle kindlustuste liigitust, vaid konkreetseid sätteid, mis peavad olema täidetud, et oleks tegemist sooduslepinguga.

?See tähendab, et sooduslepingu all võidakse müüa nii pensionikindlustust, nii kogumiskindlustust, kui ta vastab nendele tingimustele,? ütles Võrk.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing