Hinnad tõusevad sel aastal vähemalt 5%

Statistikaameti eile avaldatud andmetel tuli toodete ja teenuste eest mullu detsembris maksta viiendiku võrra enam kui 1999. a lõpus. Administratiivselt reguleeritavad hinnad tõusid seejuures 7,4 protsenti. Eelmise aasta keskmine inflatsioon oli 4 protsenti.

Esimesel poolaastal oli tarbijahinnaindeksi keskmine kasv 3,1%, septembris kallines tarbijakorv aga juba 4,7% ning oktoobris 5,4%.

?Tõenäoliselt lähevad tarbijahinnad tänavu 5 protsendi tasemest kõrgemale,? lausus investeerimispanga Suprema peaanalüütik Veikko Maripuu.

Mullusest kõrgemat inflatsiooni põhjustavad administratiivselt reguleeritud hinnad, põhiliselt elektrienergia kallinemine ning aasta keskel planeeritud kaugkütte käibemaksu suurendamine. Lisaks suurendavad inimeste väljaminekuid ravimitele kehtestatud 5% käibemaks ning ühistranspordi kavandatav kallinemine.

?Elektrienergia hinnatõus avaldab oma mõju vähemalt esimesed kolm kuud,? lausus majandusteadlane Heido Vitsur.

Analüütikud ei pea siiski tõenäoliseks, et elektrienergia kallinemine tooks kaasa hüppelise, aasta keskmisena oluliselt üle 5% taseme ulatuva tarbijahindade tõusu. ?Ei usu, et elektri kallinemine üks ühele hindadele juurde liidetakse. Eesti turul on konkurents, mis paneb piirid paika,? lausus Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktor Sven Kunsing.

Kunsingu sõnul veavad tänavu hinnatõusu toiduained, mille hinnad tõusevad sesoonsusest tingituna rohkem aasta alguses, kuid ka aasta keskmisena peaks sektori hinnatõus jääma keskmisest hinnatõusust veidi kõrgemaks ehk umbes 6% tasemele.

Maripuu sõnul annab tõusvast hinnatrendist märku asjaolu, et aasta keskmisena vaid 2,4 protsenti tõusnud toidukaupade hinnad kerkisid detsembris ligi poole rohkem.

Eesti Panga hinnangul põhjustab jätkuvat hinnatõusu ka suletud sektor ehk valdkonnad, kus rahvusvaheline konkurents olulist mõju ei avalda (kommunaalteenused, ühisveondus jmt) ning sisenõudluse suurenemine.

?Ma ei usu, et inimesed tormavad arutult ostma,? ütles Tallinna Kaubamaja juhatuse liige finantsdirektor Urmo Vallner, kelle sõnul ei ole tarbimisbuumi märgata, kuigi inimesed ei osta ka vähem kui eelmisel aastal.

Vallner lisas, et Euroopa Liiduga liitumise plaane arvestades on selge, et Eesti kaubad ei saa ühinemisel olla oluliselt sealsetest odavamad ehk lähitulevikus on hinnatõus sisse programmeeritud nendes valdkondades, kus meie hinnatase on ELi omast madalam. ?2?3protsendilist inflatsiooni lähema 5 või isegi 10 aasta jooksul ei tule,? lausus ta.

Vastandina hindu kergitavatele asjaoludele piirab hinnatõusu vähenenud välissurve, eeskätt kütusehindade ja dollari kursi mõningane langus. Oma mõju on ka telekommunikatsiooniturul toimuv hindade langus.