Rahandustööst johtuvaid võimalusi ei kasutata

Tartu ülikooli ärirahanduse ja investeeringute õppetoolis uuriti valikuliselt kolmekümmet Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtet, kusjuures modernsete finantsanalüüsi meetodite kasutamine ühendati SWOT analüüsiga (vt tabel SWOT analüüsi rakendamine ettevõtte rahandustöös). Probleemid püstitati majanduspraktikas sageli esinevate situatsioonidena, kus keskmes olid finantsanalüüs ja kavandamine ning silmas peeti ennekõike ettevõtte sisevajadusi.

Kavandasime ideaalse keskmise suurusega ettevõtte, kus varade suurus (bilansimaht) ja nende katteallikad optimeeriti, arvutati tasakaal ettevõtte müügimahu kasvu ja täiendavate finantseerimisallikate vahel, minimeeriti kapitali hind vastuvõetava kapitalieelarve juures ja kavandati käibekapitali juhtimise põhjendatud strateegia. Varem tehtud süvateadmistele baseeruvat rahandusalast tööd ja sellest saadud resultaate konkreetse ettevõtte puhul lugesime ettevõtte tugevaks küljeks.

Tehtud uuringud lubasid teha mitmeid üllatavaid järeldusi. Esiteks. Ettevõtete juhtivtöötajad ei kujutanud endale ette, missugused need tugevad küljed üldse rahandusalasest tööst johtuvalt olla võiksid, pealegi ei suudetud põhilisi finantsprobleeme formuleerida (teistele teadvustada). Teiseks. Praktilise finantskavandamise kaudu saavutatavad tugevad küljed olid suuremas osas kõnesolevatest ettevõtetest olematud või kasutamata, ennekõike süvateadmistega finantsistide puudumise või nende nõrga suunamise tõttu tippjuhtide poolt.

Edasi uurisime ettevõtte arenguvõimalusi, s.o innovatiivsete äriprojektide olemasolu ja nende rakendamisvõimalusi, võimalusi ettevõtte tugevdamiseks ühinemiste või liitumiste varal ning võimalusi suurendada ettevõtte intellektuaalset kapitali, eriti aga struktuurikapitali. Huvipakkuv oli see, et arenguvõimalused olid praktiliselt olemas igas analüüsitavas ettevõttes, kuid just nende kasutamata jätmine osutus nende nõrkadeks külgedeks. Rõhutamist väärib laialtlevinud kahetsusväärne seik, kus ettevõttel momendil käigusolevatel äriprojektidel puudub pikaajaline perspektiiv (millest ka pikaajaliste müügilepingute puudumine), rääkimata innovatiivsete äriprojektide portfelli olemasolust. Samal ajal kasutatakse suhteliselt kalleid kapitaliallikaid. See toob lõppkokkuvõttes kaasa ettevõtte turuväärtuse langemise (vähenemise).

Ettevõtte nõrku külgi saab paljuski oskusliku töökorraldusega vähendada, kuid see nõuab tippjuhilt suuri pingutusi. Seega, tippjuhtide roll rahandusalase töö suunamisel jääb nõrgaks või pinnapealseks.

Ettevõtte nõrkadest külgedest kasvavad välja ohud, millest üks põhiline oli omane paljudele firmadele. Käigusoleva äriprojekti lõppemise korral ei leitagi uut innovatiivset projekti. Kui konkurentide areng on kiirem ja meil puuduvad ühinemisvõimalused, tuleb mõelda ettevõtte likvideerimisele tingimustes, kus ettevõtte turuväärtus võrdub vaid likvideeritavate varade turuväärtusega. Seega ettevõttes varitsevate ohtude pool on tegelikult palju suurem, kui seda endale teadvustada osatakse. Aga siit johtuvad maksevõimetused ja pankrotid.

Tehtud uuring tõestas, et momendil tehtavad finantsanalüüsid on sageli liialt orienteeritud aastaaruandluse analüüsimisele traditsiooniliste meetodite (näiteks suhtarvuanalüüs) kaasabil. Samal ajal taolistel analüüsidel puudub tugev orientatsioon majanduspraktikale. Kui aga tahame saada kompaktseid ja paljuaspektilisi tulemusi, peame julgemalt ühendama väga erinevaid uurimismeetodeid ning oskama neid selgelt sõnastada majanduspraktika vajadusteks. Ehkki nendel juhtudel on tulemused intrigeerivad ja paljudele mitte just meeltmööda.

varade ja nende katteallikate optimaalne suurus

tasakaal ettevõtte kasvu ja finantseerimisallikate vahel

optimaalne kapitali hind

optimaalne kapitali eelarve

käibekapitali juhtimise põhjendatud strateegia (agressiivne, mõõdukas, konservatiivne)

tegevus- ja finantsvõimendite oskuslik kasutamine

põhjendatud raha konversioonitsükli kestus

debitoorse võla (ja varude) maksumuse optimaalne suurus

positiivsed vabad rahavood

ettevõtte turuväärtuse pidev suurenemine

muud tugevad küljed

müügilaekumi ebaregulaarsus (turuosa juhuslikkus; pikaajaliste müügilepingute puudumine)

käigusoleval äriprojektil puudub pikaajaline perspektiiv

puuduvad alternatiivsed innovatiivsed projektid (projektide portfell)

põhjendamatult kõrge kapitali hind

liigsed varad; kõrge kapitali maksumus

puudub käibekapitali juhtimise põhjendatud strateegia

suur debitoorne võlg

finantsvõimenduse vähene kasutamine

negatiivne raha konversioonitsükkel

negatiivsed vabad rahavood

ettevõtte turuväärtuse muutumatus või isegi vähenemine

muud nõrgad küljed

innovatiivse äriplaani rakendamisvõimalus

kaasata ettevõttesse rahandusalas pädevaid ja kogemustega töötajaid

müügilaekumi kiirendamise ja stabiilse kasvu tagamine

kapitali hinna alandamine ja finantsvõimenduse kasutamine

üleminek agressiivsele finantseerimisstrateegiale (laekumiste ja rahaliste väljaminekute sünkroniseerimine)

võimalus finantseerida innovatiivset arengut tervikuna ettevõttes

võimalused liituda konkurentidega või muutuda (näit. välisfirma) tütarettevõtteks

suurendada ettevõtte intellektuaalset kapitali, aga ka struktuurikapitali

muud võimalused

käigusoleva äriprojekti lõppemise korral ei leita uut innovatiivset projekti

lootusetu maksevõimetus; tekib pankrotieelne seisund

halvenevad suhted kommertspankadega

konkurentide edukam areng tingituna suurematest finantsvõimalustest

(viimaste aastate) põhjendamatud investeeringud

puuduvad liitumisvõimalused

kompetentsete töötajate lahkumine ettevõttest

ettevõtte turuväärtus võrdub vaid likvideeritavate varade (turu)väärtusega

majandusliku olukorra järsk langus;

kogu majandustsükli negatiivne mõju

muud ohud

Autor: Vambola Raudsepp