- OMX Baltic−0,09%298,78
- OMX Riga0,13%893,11
- OMX Tallinn−0,28%2 052,17
- OMX Vilnius0,1%1 204,54
- S&P 5000,00%6 225,52
- DOW 300,00%44 240,76
- Nasdaq 0,03%20 418,46
- FTSE 1000,08%8 861,03
- Nikkei 2250,33%39 821,28
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,68
- OMX Baltic−0,09%298,78
- OMX Riga0,13%893,11
- OMX Tallinn−0,28%2 052,17
- OMX Vilnius0,1%1 204,54
- S&P 5000,00%6 225,52
- DOW 300,00%44 240,76
- Nasdaq 0,03%20 418,46
- FTSE 1000,08%8 861,03
- Nikkei 2250,33%39 821,28
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,68
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Pank kui 2000. aasta edukas investor
2000. aasta esialgsetel andmetel teenis Eesti Pank 668 miljonit krooni investeeringutulu. Turgude närvilisust arvestades on see hea, isegi väga hea tulemus. Tulu saadi krooni kattevara, mida on kokku 15,5 miljardit krooni, õnnestunud investeerimiselt.
Eesti Pangas läbiviidavad reformid, näiteks töötajate arvu vähendamine, pluss kattevara õnnestunud investeeringud aasta lõpul on meeldivalt efektiivistanud meie keskse rahaasutuse tööd.
1999. aasta lõpetas keskpank väikse kahjumiga, ja sai seetõttu kõvasti hurjutada. Äripäev möönab, et oli 2000. aasta algul liiga pessimistlik Eesti Panga investeerimisväljavaadete suhtes.
Pessimismi või õigemini optimismi puudumise põhjuseks olid krooni kattevara investeeringud eurovõlakirjadesse.
Leidis ju siis eurotsoonis aset maruline intressimäärade tõus, mis võlakirjade hindu langetas (võrreldes alternatiivsete rahapaigutustega teenib võlakiri vähem). Kasum-kahjum tekib aga võlakirja hinna muutustest börsil.
Tõsi, rahaturgudel on võimalik ka hinnalanguse pealt teenida. Ilmselt polnud see siiski Eesti Panga juhtum, sest veel eelmise aasta septembris rääkis Eesti Pank aasta nullkasumiga lõpetamisest.
Siis aga trend murdus ja intressid hakkasid lõpuks langema, võlakirjad kallinema ja võlakirjadesse investeeritud raha tõi kuhjaga tasa. Tubli, Eesti Pank! Soodsast situatsioonist õnnestus välja pigistada maksimum või selle lähedane. Et kasum teeniti n-ö kaheteistkümnendal tunnil, sellele viitab Eesti Panga kava veel novembris loobuda rahvusvahelisest investeerimisfirmast JP Morgan. Viimane paigutas ja paigutab umbes kümmet protsenti krooni kattevarast.
Kui aga kasum tiksuma hakkas, polnud mõttekas hobuseid vahetada. Dollaripõhjalistesse võlakirjadesse investeerimine lisas küll valuutakursi riski, ent tasus ennast ära.
Dollari kiire tõusu perioodil sai Eesti Pank ka niisuguste etteheidete osaliseks: miks ei seisa krooni kattevara dollaris ? vaata, kui palju me oleksime teeninud.
Ei saa välistada, et keskpank hoidis kuni riigieelarve menetlemise lõpuni madalat profiili. Tulusad investeeringud ja umbes 200 miljonit krooni kasumit jäid ootama oma aega.
Vaatavad ju riigikogu poliitikud igatsevalt mitte üksnes keskpanga kasumi, vaid lausa reservide suunas. Sama on paar aastat järjest teinud ka rahandusministeerium. Põllumajanduspoliitikud teevad aeg-ajalt tõsimeelse ettepaneku suunata krooni kattevara põllumajandusse ? mis ta seal välismaal seisab. Nali naljaks, kuid keskpanga raha ahvatlev kasutamine mis tahes riigieelarveliste kulude katteks ei ole siiski õige.
Võib kindlalt väita, et oma üheksandal käibeaastal püsib kroon veelgi kindlamalt.
Enimloetud
1
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
2
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
3
Viimased uudised
Konkurentsiamet: meile pole koondumise teadet tulnud
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Portfell kasvas üle 60%
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele