Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Marcel Vichmann: ma ei tunne mingit süümepiina
?Ma ei tunne absoluutselt mingisugust süümekat,? ütles Vichmann. Vastupidi, olen veendunud, et 45 miljonist garanteerimistasu nõudes käitusin ainuõigelt, ütles ta.
Enne jõule Hansapangalt 1,1 miljonit Hansapanga aktsiat (väärtus 150 mln krooni) kätte saanud Hoiupanga Töötajate ASi (HTAS) võlausaldajad on praegu ühed rikkaimad inimesed Eestis.
HTASi juht Vichmann ütles, et ta ei saa öelda, kes on HTASi võlausaldajad. ?Ma ei tea, kes nad on. Õigemini, ma ei saa seda öelda,? kommenteeris Vichmann. Ta ütles, et ei tea, kelle omandis on HTASi välja antud võlakirjad.
Seetõttu ei tea ta, kas võlausaldajate hulka kuulub mõni HTASi asutajatest, kelleks olid peale tema Olari Taal, Heino Viik, Priit Haller, Juta Maar ja Aare Kilp.
Vichmann ütles, et ta pani ise HTASi 70 000 krooni, nagu ka ülejäänud viis osanikku. Ta ei osanud kommenteerida Hoiupanga eksjuhi Olari Taali varasemat väidet, et HTASile andsid raha põhiliselt peale Taali ka Vichmann ja Viik.
Vichmanni esimene kokkulepe Hansapangaga sündis juba 1998. aasta suvel, vahetult enne Hoiu- ja Hansapanga ühinemist. Siis pakkus Hansapanga nõukogu esimees Hannes Tamjärv Vichmannile tehingut, kus Hansapank kannab Vichmannile üle 45 miljonit krooni ja Vichmann loobub HTASi arvel olnud Hoiupanga aktsiatest, mille väärtus oli tollal 80?85 miljonit krooni.
Tollal nõudis Vichmann just 45 miljonit krooni, kuna Hoiupanga nõukogu otsustas määrata ühele emissiooni korraldajale, investeerimispangale Flemings märkimistasu 30 krooni aktsia kohta. Hoiupanga Töötajate ASile kui emissiooni peamisele korraldajale polnud mingit tasu ette nähtud.
Vichmann oli Hoiupanga peajurist 1997. aasta lõpus, mil Hoiupanga juhtkond eesotsas Olari Taaliga võttis Hoiupanga aktsiate ostmiseks Jaapani Daiwa pangast 218 miljonit krooni laenu, kohustudes tagasi maksma 225 miljonit krooni. Hoiupanga Töötajate AS ehk HTAS kasutas laenu võtmiseks lisaks panditud aktsiatele panga garantiid, teavitamata sellest panga nõukogu ja Eesti Panka.
Hoiupanga juhtkonna afäär tuli ilmsiks 1998. aasta kevadel. Kuna HTAS polnud pärast börsikrahhi võimeline 225 miljonit tagasi maksma, tuli raha võtta panga kassast ehk sisuliselt ülejäänud osanike taskust. Pärast raha ülekandmist Daiwale tulid laenu tagatiseks olnud 1,5 miljonit Hoiupanga aktsiat HTASi arvele. Sealt edasi Hoiupangale Vichmann aktsiaid ei kandnud.
Pärast Daiwa afääri ilmsiks tulekut teatas Vichmann, et kõik HTASi endised osanikud peale tema on oma osalusest loobunud.