E-valimised näitavad Eesti progressiivsust

Justiitsminister Märt Rask vapustas avalikkust teatega innovaatilise valimissüsteemi loomisest. Lisaks koalitsiooni erakondadele on oma toetust e-valimisteks ristitud projektile avaldanud ka opositsioonis olev Keskerakond.

Eesti valimiste suurimaks probleemiks on kujunenud valijate väike aktiivsus, ning see suureneb veelgi, kui ei võeta ette midagi, mis paneks üha rohkem inimesi oma arvamust avaldama.

Täna on inimestel võimalus minna valimiste päeval valimisjaoskonda, käia eelvalimistel, hääletada kirja teel või tellida valimiskast koju. Need võimalused oma tahte väljendamiseks pole kahjuks piisavad. E-valimised toovad riigivõimu üle otsustamise inimestele tubli sammu jagu lähemale.

Nagu iga uuenduse puhul, on ka nüüd poliitikuid, kes endiselt on kinni vanas ega suuda või ei taha ajaga kaasas käia. Kui mõned inimesed kardavad arvuteid, siis ei ole mõtet pidurdada üldist positiivset arengut. Mõttetud ja lühinägelikud on Villu Reiljani ja Küllo Arjakase (ÄP 08.01) kartused.

Küsimus seoses valimiste ühetaolisusega on täiesti põhjendamatu. Kas siis arvutid annavad suurele hulgale inimestele tõesti sellise eelise, mille pärast ei tohiks neid kasutada valimiste efektiivsemaks muutmiseks. Täna eksisteerib vahe inimeste võimalustes igal hetkel. Juba see, et paljud inimesed saavad valima sõita oma isikliku autoga ja teised peavad kasutama ühistransporti.

Teiseks, valimiste salajasus. Juba praegu on põhimõtteliselt võimalik hääletada kirja teel. Ma ei näe salajasuse seisukohalt kirja teel hääletamise ja interneti kaudu hääletamise vahel mingit erinevust.

Riigi pakutavad teenused, kaasa arvatud ka valimised, tuleb ju viia rahvale võimalikult lähedale ja kuidas oleks seda võimalik veel paremini teha, kui pakkuda võimalust valida oma enda kodust, kontorist või kust iganes.

E-valimiste rakendamine näitaks Eestit positiivsest küljest Euroopale, see on ainulaadne projekt. Eesti kui uuenduslik ja progressiivne väikeriik, mis on eeskujuks ka teistele.

Kuritahtlike tegude eest ei ole keegi kaitstud. Välistatud ei ole ka see, et valimisjaoskondadesse sisse murtakse ja siis valimissedeleid muudetakse, kuid see pole veenev põhjus e-valimiste positiivsete külgede vastu. Ka internetis tehtavaid toiminguid on võimalik väga turvaliseks muuta. Samas on inimesed tõestanud oma usaldust interneti vastu kasvõi sellega, et täna on Eestis tegutsevatel internetipankadel umbes 300 000 klienti. Keegi ei usaldaks oma raha sinna, kus ta pole kindel selle turvalisuses.

E-valimised on niikuinii järgmine samm seoses valimisaktiivsuse suurendamisega, riigi teenuste parandamise ja kodanikele lähemale toomisega. Seetõttu pole põhjust nende ellurakendamist edasi lükata, vaid juba 2002.a peab saama hääletada interneti teel