Aurahad rahaaumeestele

Artikkel

- Uudised
- Sulev Oll
- 16. jaanuar 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aurahad rahaaumeestele
Teenetemärkide kandidaatide nimekirjas on tänavu kõrvuti kultuuri- ja aatemeestega Kreenholmi Valduse ASi peadirektor Meelis Virkebau, Tolaram Balti ASi direktor Nariner Kumar Aswani, endine panga-, praegune koolijuht Hannes Tamjärv, ASi Standard juhatuse esimees Enn Veskimägi jt.
Kõik nad kandideerivad Valgetähe teenetemärgile, mis tähendab, et neid tunnustataks riigiteenistuses või omavalitsuses osutatud teenete eest. Seni on tuntud majandusmeestest Valgetäht vaid Toomas Lumanil.
Valgetähe medalile kandideerivad teiste hulgas ka ASi Põltsamaa Felix kauaaegne juht Andres Koern ja Imavere Saeveski ASi tuntuks teinud Margus Kohava.
Riigivapi ordeni võib saada ka Kreenholmi Ketruse ASi tegevdirektor Oleg Klu?in, kelle majandusteenetest tähtsamaks peetakse siiski seda, et Kreenholmi töötajad omal ajal nn interrindele selja keerasid.
Praegu ei saa kandidaadid täiel häälel rõõmustada. President pole oma otsust veel teinud, see sünnib hiljemalt kaks nädalat enne teenetemärkide kätteandmist. Teenetemärkide seaduse alusel annab Vabariigi President ordeni ja ordenitunnistuse üle Vabariigi aastapäevale eelneval päeval, 23. veebruaril, Kadrioru lossis.
Küsimusele, miks president ärimehed seni tähelepanuta jätnud, vastas presidendi nõunik Toomas Kiho, et seni on teenetemärgiga austatud põhiliselt eakamaid inimesi. ?Ärimehed kuuluvad aga valdavalt nooremasse põlvkonda,? sõnas ta. ?Ka on märgikandidaatide nimekiri ise varasematest märgatavalt pikem, kandidaate on peaaegu 600.?
Rahandusminister Siim Kallas oli ärimeestest ordenikandjate hulka kommenteerides skeptiline. ?Eesti teenetemärkide süsteem on nii kaootiline, et mul puudub võimalus hinnata, kas Eesti ärimehed on saanud piisavalt autasusid,? ütles ta.
Kandidaadid ise olid aga tähelepanust liigutatud. Nariner Kumar Aswani sõnul oleks orden tunnistus sellest, et ära on märgitud tema pühendumine Eesti majanduse arendamisele. ?Välisinvestorina siia tulnule oleks orden suur au,? ütles ta.
Meelis Virkebau oli oma teenetemärgile kandideerimisest kuuldes üllatunud. ?Olin välismaal ega teadnudki sellest,? sõnas ta. Virkebau tunnistas, et oli aurahale salamisi mõelnud, kuid pidas seda rohkem tulevikuteemaks. ?Lootsin küll, et riik seda hullumeelset rabamist minu elu jooksul hindab, aga arvasin, et see juhtub hilisemas eas,? ütles ta.
Oma seniseks suurimaks auhinnaks pidas Virkebau aasta ärimeheks valimist Eesti Kõrgema Kommertskooli (EBS) nõukoja poolt, millega rändauhinnana kaasnes pronksbuldog. ?Nüüd on buldogist mulle jäänud vaid foto, tunnistab Virkebau, aasta ärimees 1998.
Juhul kui Virkebau aastal 2001 teenetemärgi kandjaks saab, võib ta endale Valgetähe ordenist tellida miniatuuri, mida alates aastast 2000 valmistab Roman Tavast OÜ.
?Seni on miniatuure tellitud vähe,? tunnistas ettevõtte omanik Raul-Roman Tavast, kelle sõnul on miniatuuri valmistamine täismõõtmelise ordeni tegemisest keerukamgi. Seetõttu pole ka miniatuuri hind väike, jäädes 500?700 krooni piiresse.
Raul-Roman Tavasti sõnul pole ordenitegemine kuigi tulutoov töö. ?Meie jaoks on tegemist rohkem auküsimusega,? väitis ta.
Hetkel kuum