Justiitsminister Märt Rask vastas täna Paides Kuma Raadio küsimustele.
Miks kestavad Eestis kohtuprotsessid nii pikalt? Üks Järvamaa ettevõtja kaebas teise ettevõtja võla pärast kohtusse, kuid kahe aasta jooksul on toimunud vaid neli eelistungit ning lähipäevil peaks toimuma ka esimene kohtuistung?
Kohtuasjade venimine on probleem. Õigusemõistmist iseloomustavad maksumaksja seisukohalt kaks näitajat- kui palju kulutatakse selle peale raha ja aega.Meie nägemuse järgi on Eesti kohtusüsteem suhteliselt Euroopa keskmine. Keskmine pole halb. Tsiviilvaidluste lahendamise juures pole 3-4 kuud eriline probleem, küll aga on üksikuid kohtuasju, mis venivad aastate kaupa. Seetõttu sai hiljaaegu kehtestatud aruandluse vorm, mille järgi kõik kohtute esimehed ja kohtunikud on kohustatud aru andma justiitsministeeriumi kohtute osakonnale kõigis neist asjadest, kus kohtumenetlus on toimunud üle ühe aasta.Kohtunike arvu suurendamine pole lahendus. Praegu on Eestis 228 kohtunikku. Me võime panna ametisse ka 400 kohtunikku, olukord ei parane, kui ei muutu ühiskondlikud hoiakud ja töössesuhtumine. Võrreldes eeskujuriikidega Euroopa Liidust on Eesti elanike arvu arvestades kuni 250 kohtunikku päris normaalne.
Sellest aastast peavad järvakad käima halduskohtus Tallinnas. Miks?
See on kaks aastat kestnud reformi tulemus. Halduskohtute eraldamine üldkohtute süsteemist on igati mõistlik, et anda halduskohtunikele rohkem sisulist tööd. Kohtunikud, kes tegelesid maakondades haldusvaidluste lahendamisega, tegelesid ju ka nii või teisiti tsiviilasjade ja ka administratiivtrahvide määramisega.Et kohtunikul oleks võimalik ka kolleegiga aru pidada, et tekiks spetsialistide arvamus, on mõistlik Eestis luua neli halduskohut -Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Pärnus.Maakondades on tulnud lahendada võrreldes Tallinnaga haldusasju väga vähe.
Kas Eesti seadusandlus võimaldab nüüd piraatkauba müüjatele-vahendajatele 'käe peale panna'?
Seda on püütud teha kogu aeg, kuid ühiskondlike hoiakute kujundamise protsess on olnud väga vaevaline.Rendiseaduse, tarbijakaitseseaduse ja autoriõigusseaduse muutmine peab tooma olulisema nihke. Näiteks rendiseadust täiendatakse sättega, mille järgi rendile andja saab lõpetada rendisuhte, kui tuvastatakse, et rentnik tegeleb millegi ebaseaduslikuga.Arvan, et riik suudab rendileandjat veenda oma õigusi kasutama. Selleks ongi meil politsei, maksuamet, kodakondsus- ja migratsiooniamet, tolliamet, tarbijakaitseamet.
Millised õigusakte on seoses omavalitsuste ühinemisega veel vaja ja millal need tulevad?
Haldusterritoriaalse reformi läbiviimiseks on võimalik ühte seaduse eelnõusse koondada kõik ühinemist-liitmist, majanduslikke kalkulatsioone ja mida iganes puudutav ning saata parlamenti.Teine lähenemine on olemasolevatesse seadustesse viia sisse teatud parandused, täiendused ja muudatused, mis on vajalikud protsessi õiguslikuks tagamiseks. Valitsuses jäi peale arvamus, et eraldi seadust haldusreformi defineerimiseks pole vaja vastu võtta.
Miks tahetakse omavalitsused liita just aastal 2002?
2002. aasta sügisel on kohalikud valimised, siis tuleb millegi vahel valida. See on üks ajajoon. Nõustun presidendiga, et haldusreform on väga pikk protsess. Riigi või kohalik haldus ei saa kunagi valmis. Et praegune muudatuste etapp on kiirem ja ulatuslikum, on tingitud ennekõike sellest, et muudatusi on tarvis.
Kas Euroopa Liiduga läbirääkimiskõneluste algatamine ja pidamine on vastuolus Eesti põhiseadusega?
Ei ole. Kuid miks me kahtleme pidevalt, kas ikka tohime seda teha?Meil on selgepiiriline eurostandard silme ees- elatustaseme, heaolu, õigusliku regulatsiooni ja mille iganes suhtes; meil on selge eeskuju, mille poole püüelda. Mis aga juhtub siis, kui me selle taseme saavutame? Siim Kallas kirjutas, et kümne aastaga läheme Soomest mööda, järelikult ka Euroopa liidust.Võin ausalt ja siiralt eesti rahvale konstateerida, et käesoleva aasta kevadeks on kõik need vajalikud eelnõud koostatud, mis peaksid olema Eesti Euroopa Liiduga integreerumisel tehtud. Sellele järgneb parlamendimenetlus. Seega on täiesti reaalne, et 2003. aastal on meie õiguskorras loodud normistik, mis tagab tööjõu ja kaupade ning teenuste vaba liikumise.Selgepiiriline eesmärk, me peame jõudma mingiks ajaks kindla standardini, mobiliseerib ühiskonda.Taasiseseisvumise perioodil oli väga selge eesmärk- siia liitu me enam ei taha! See mobiliseeris rahvast. Täna ei oskaks ma meie rahvale küll paremat eesmärki välja pakkuda kui eurointegratsioon.Valmisolek on üks asi, kuid teine on see, kuidas rahvas otsustab. Vaevalt rahvas otsustab, et me peaksime tulevikus kehvemini elama.
Kuidas on lood õiguskantsleri leidmisega?
Õiguskantsleri probleemistik on jäänud lootusetult hilja peale ja pole välistatud et president mingil hetkel loobub tema nimetamisest.Kui sügisel on presidendivalimised, on isegi võib-olla ebaeetiline nimetada näiteks jaanipäeval ametisse õiguskantsler, kes seitse aastat presidendiga väga tihedas koostöös peab töötama.
Mida teeksite kui saate presidendiks?
Reformierakond on püstitanud eesmärgiks selgitada ühiskonnale osavõtuvõimalust presidendivalimistel.Kuid iga presidendikandidaat peab olema võimeline otse rahvaga suhtlema. Sellest on vähe, kui kirjutada ajalehte artikkel või ilmuda korraks teleriekraanile. President peab olema võimeline rahva muredest aru saama. Teeksin kõik minust oleneva Eesti riigi ja rahva arengu hüvanguks.
Seotud lood
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.