Tööta jäänule tehakse lahti mitu rahakotti

Vastuvõtmist ootab töötuskindlustuse seaduse eelnõu. Samas jõudis sel nädalal valitsus esimest korda lugeda töölepingu seaduse eelnõu. Mõlemad lubavad tööta jäänud inimesele (koondatule) hüvitist.

Kuna töölepingu seadus näeb niigi ette koondatule hüvitise maksmist, ei ole Äripäeva arvates põhjust lisaks töötuskindlustust käivitada.

Miks peaks ettevõtjad maksma kollektiivse koondamise tasu kuskile fondi eeldusel, et neil ehk kunagi võib-olla tuleb koondada n arv inimesi. Ka kõigiti edukas ja järjekindlalt arenev ettevõte peab maksma sisuliselt uut maksu, millest tal võib-olla kunagi midagi tagasi ei tule. Sotsiaalminister Eiki Nestor toob põhjenduseks, et üldjuhul ei usu inimesed Murphy seadust ? kui teil täna hästi läheb, olge mureta, homme läheb teil halvasti.

Kuidagimoodi ei taha uskuda, et Eestis ettevõtteid luuakse ja arendatakse selleks, et varsti pankrotti minna. Alati on erandeid, ent miks peaksid edukad ettevõtted nende möödalaskmised kinni maksma. Kui firma peab vajalikuks kedagi koondada, saab ta suurepäraselt ise koondamistasude maksmisega hakkama. Kui ei saa, on pankrot. Pankroti tõttu töötuks jäänud inimestele maksab riik praegu aastas ca 30 miljonit krooni. Selle kohustuse tahab riik enda kaelast ära veeretada ja uue maksu näol kõigile ettevõtjatele koormiseks teha. Ka ettevõtjal ei ole mõistlik koondatavale hüvitist täies mahus korraga välja maksta. Õigem on seda teha kuu kaupa. Kui töötaja leiab uue töökoha, hüvitise maksmine lõpetatakse.

Kui töötuskindlustust kasutataks vaid pankrottide (maksujõuetuse) puhul, oleks sel vähemalt mingi inimlik mõõde. Paraku võib sellest ühisest katlast, fondist, raha saada ka nn kollektiivse koondamise puhul. Mõõdukas ja ametiühingute keskliidu peasekretär Raivo Paavo kirjutas hiljaaegu Äripäevas töötuskindlustuse seadust lahti seletades, et tööandja, kelle töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitise taotlus on rahuldatud, ei pea maksma töölepingu seadusest või avaliku teenistuse seadusest tulenevat hüvitist. Seda teeb töötuskindlustusfond.

Nii teeb töötuskindlustuse rakendamine tööandjale kasulikuks koondada korraga mitte 1-2 inimest, vaid terve üksus. Seega ei leevenda töötuskindlustus pingeid tööturul, vaid loob neid juurde. Töötuskindlustusseadusega näitab riik, et ta ei usalda ettevõtjaid, ei lase neil olla paindlik, vaid sunnib neid oma töötajate koondamisel olema järsk.

Töötuskindlustusega tõstetakse maksukoormust kõigil. Siis võiks ka kõik koondamised, ka üksikud olla kindlustusfondist hüvitatavad. Töölepingu seaduse järgi lasub hüvitise maksmise kohustus konkreetsel ettevõtjal. Tema teab kõige paremini, kui palju ja kui pika aja jooksul tal koondada vaja on. Tema koondab, tema maksab.