Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Haigekassa laiutab palgarahaga
Keskhaigekassa juhatus esitas eile nõukogule selle aasta eelarve projekti, milles töötajate palgakulud koos juhatuse liikmete töötasude ja tulemuspalga fondiga kasvavad tervikuna koguni 40 protsenti.
Esmakordselt on ligi 6 miljonit krooni kavandatud tulemustöötasudeks, mis peaks haigekassa juhtide sõnul muutma avaliku sektori funktsioneerimise efektiivsemaks.
?Kõikidele juhtidele ja spetsialistidele luuakse eesmärgistatud tulemusplaanid,? ütles juhatuse vastne liige Andres Rannamäe. ?Preemia oleks umbes 20 protsenti töötasust, kuid olenevalt tulemusest võib see ka suurem või väiksem olla.?
Haigekassa selle aasta kava kohaselt väheneb töötajate arv 10 protsendi võrra, millest põhilise osa moodustavad madalama kvalifikatsiooniga töötajad. Samas suurendatakse kõrgema kvalifikatsiooniga ja kõrgemalt tasustatud töötajate, nagu usaldusarstid ja juristid, arvu.
2,5 miljonit läheb haigekassa reformimiseks, mille käigus on plaanis jätta piirkondlikule tasandile seitse haigekassat, ülejäänud kümme oleksid maakondlikud bürood. Seega läheb mainitud summa töötajate koondamistasudeks. Keskhaigekassa kavandab koondada ligi 60 inimest, sealhulgas abipersonali, sest vastavat teenust hakatakse ostma.
?Uute töökohtade loomise vajadus piirkondlikes osakondades on 2001. aastal minimaalne, kuna võimalikud kulutused tehti juba 2000. aastal. Samuti vabaneb vajaminev inventar kohalikest büroodest,? on haigekassa hetkel veel kolmeliikmelise juhatuse seisukoht.
Ainukese kuluartiklina vähenevad majandamiskulud pea 13 protsendi võrra, sest eelnevatel aastatel tasuti osa infotehnoloogia kulusid, nagu riistvara hooldus, remont ja tarvikud, majandamiskulude arvel. Alates sellest aastast on aga kõik infotehnoloogiakulud viidud ühe kululiigi alla.
Majandamiskuludesse on arvatud ka sõidukite ülalpidamiskulud, kuhu kuuluvad lisaks oma sõidukite ülalpidamiskuludele ka parkimistasud, liisingutasud ning isikliku sõiduauto kasutamise kompenseerimisega seotud kulud. Kuigi haigekassa omanduses olevate sõidukite arv väheneb, suureneb isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsiooni summa.
Haigekassa ülalpidamiskuludeks on kavandatud kokku 86 miljonit krooni. See on 19 protsenti suurem kui möödunud aastal.
Keskhaigekassa 15-liikmeline nõukogu arutab eelarveprojekti 2. veebruaril.