Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Noolevise arvuti asemel
Paljudes Eesti firmades on kontoritöötajate probleem tööaja sisustamine arvutimängudega ja interneti jututubades käimine.
Äripäev soovitab väsimuse ja stressi peletamiseks arvuti kasutamise asemel muretseda ettevõtetel kontoritöötajatele noolemängud, toagolfid jms meelelahutused.
Aeg-ajalt tekkivad stress ja tööpinge kuuluvad pea iga inimese ja ameti juurde. Kaasaja büroodes kasutatakse selle vastu palju igapäevast töövahendit arvutit. See aga võib kokkuvõttes hoopis rohkem tervisele mõjuda, sest inimese silmad ei saa nii üldse puhkust. Palju sportlikum ja tervislikum oleks näiteks koos kolleegidega pausiks üks nooleviskevõistlus korralda.
Võib vaielda, et stressi maandamiseks arvutiga mängida saab iga kell, kuid noolemäng võib olla väsimuse saabudes kaastöötajate poolt hõivatud. Siin saab soovitada väikest jalutuskäiku linnatänavatel.
Arvutimängu vastu ja noolemängu poolt räägib ka nn ühiskondliku kontrolli kasutegur. Nimelt saab arvutiga näiteks kaarte mängides jääda pikaks ajaks tööst kõrvale, kuid end büroosse noolt viskama unustanud kolleegi kutsuvad kaastöötajad peagi uuesti tööasjadega tegelema.
Kindlasti nõuab sportmängude ostmine firmalt teatud kulutusi, kuid selle raha saab tagasi, kui töötajad hakkavad seetõttu rohkem ning efektiivsemalt tööd tegema. Ja näiteks nn prügikastikorvpall ei nõua mingeid lisainvesteeringuid.
Muidugi võivad oma igapäevatööga tegelevaid kolleege töökaaslaste pallipõrgatused segama hakata, kuid siin aitab stressi maandavate spordivõimaluste pakkumine otsesest töökeskkonnast veidi eemal. Juhul muidugi, kui kontoriruumide suurus ja asetus võimaldavad sellist puhkenurka tekitada.
Füüsilise tegevusega tööpingest puhkamine on kindlasti aktsepteeritavam ka firmajuhtide ja omanike seas, vastandina tööarvuti kasutamisele mängimiseks ja jututubades käimiseks.
Arvutimängud võivad inimest ka arendada, samuti õpetada võõrkeelt, nagu ka jututubade külastamine. Mõlemal juhul on tulemuseks aga suurem ajakadu. Selle võrra teevad töötajad jälle vähem tööd.
Lisaks võib arvutist tekkida suurem sõltuvus, mis toob kaasa ka ajataju kadumise ? töötaja laob tundide kaupa ekraanil kaarte või vestleb juhututtavatega jututoas, jättes tööülesanded täitmata. Nooleviskamisest või koridoris golfi tagumisest nii kergesti ohtlikku sõltuvust ei teki.
Seega peaksid oma töötajatest hoolivad firmajuhid muretsema büroodesse eelnimetatud ajaveetmisvahendid, et töötajad vähem stressi all kannataksid ja nn aktiivse puhkuse tõttu tulemuslikumalt töötaksid.