Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Seadus tehti Jesse kasuks

Haigekassa seaduse järgi peab juhatuse esimehe kandidaatide leidmiseks nõukogu korraldama konkursi. Seaduse rakendussäte aga loeb keskhaigekassa direktori seaduse jõustumisel automaatselt Eesti Haigekassa juhatuse esimeheks, kuni lõpeb temaga keskhaigekassa direktorina töötamiseks sõlmitud leping tähtajaga 2002. aasta 1. august.

?Jesse on haigekassa reorganiseerimisega olnud juba pikka aega väga tihedalt seotud,? põhjendas riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Toomas Vilosius rakendussätet. ?Nüüd on uuel juhatusel võimalik näidata poolteise aasta jooksul, milleks nad võimelised on.? Haigekassa nõukokku kuuluv Vilosius nägi võimalust ka juhatuse volituste pikendamiseks järgmise aasta augustis. ?Kui see seltskond on hea, siis pole neile konkurenti,? sõnas ta.

Ülejäänud juhatuse liikmete leidmiseks seadus konkursi korraldamist ei nõua. Need esitab nõukogule kinnitamiseks juhatuse esimees.

Vilosiuse sõnul oli nõukogu rahul Maris Jesse esitatud kandidaatidega juhatuse liikmete kohale. Takistuseks polnud ka Toomas Palu küsitud 33 000kroonine töötasu, mistõttu pidas nõukogu eetiliseks tõsta Jesse palka 36 000 kroonini.

?Sellise kogemusega inimest nagu Toomas Palu ei tiirle praegu kogu idablokis,? kommenteeris Vilosius nõukogu rahulolu põhjendatust. ?Pealegi küsis ta juba neli aastat tagasi sama palka. Siis küll paraku me tema kandidatuuri haigekassa juhi kohale ei saanud aktsepteerida.?

Toomas Palu on alates 1994. aastast töötanud Maailmapanga Washingtoni ja Budapesti kontoris Baltimaade ja Ungari tervishoiuprogrammide juhina ning nõustanud Moldova, Ukraina, Gruusia tervishoiusüsteemi.

Toomas Palu ütles, et nii 1997. aastal, kui ka nüüd peab ta seda tööd endale väga huvitavaks erialaseks väljakutseks.

?Kui asusin välismaale õppima, andsin endale lubaduse rakendada oma teadmisi ja kogemusi Eesti riigi teenistusse. Nüüd saan selle lubaduse täita,? rääkis Palu.

Seadus lubab sellest aastast ravikindlustusmaksu arvel kindlustada 15liikmelise nõukogu ja juhatuse vastutuse juhtimisvigade eest, milleks on ette nähtud 200 000 krooni aastas. Kindlustusseltsi praegu otsitakse.

4,5 miljardit krooni käsutav haigekassa juht Maris Jesse on varem Äripäevale öelnud, et eksimine on inimlik ning juhtimisvigadest põhjustatud kümnetesse miljonitesse ulatuda võivaid kahjusid ei ole võimalik haigekassa juhatuse liikmetel hüvitada isegi kümme korda suurema palga juures.

Erasektoris aga peab ettevõtte juht valedest juhtimisotsustest põhjustatud kahju ise kandma.

Justiitsminister Märt Raski sõnul peaksid haigekassa juhid vastutama oma valeotsuste puhul siiski palgaga, mitte aga kindlustusega, lähtudes haigekassa juhtide kui riigiteenistujate puhul avaliku teenistuse printsiipidest.

?Nende vastutus ei saa olla kindlustusega seotud, küll aga peab see olema seotud konkreetselt selle ametiisiku reaalsissetulekuga ja mingi osaga tema palgast,? rääkis justiitsminister.

Keskhaigekassa juhatus esitas eile nõukogule selle aasta eelarve projekti, milles töötajate palgakulud koos juhatuse liikmete töötasude ja tulemuspalga fondiga kasvavad 40 protsenti. Avalikus sektoris valdava palgakulude ja ametnike koondamise tuules on riigieelarves ette nähtud palgakasvu vaid 6,4 protsenti.

Haigekassa nõukogu esimehe, sotsiaalminister Eiki Nestori sõnul peab haigekassa kui raviteenuse tellija juhtide palk peab olema võrdne raviteenuse pakkuja ehk haiglajuhtide omaga.

Tallinna Keskhaigla peaarsti Andrus Mäesalu palk on aga 19 000 krooni. ?Kui vaadata haigekassa käivet, siis on nende palk õigustatud, kuid võrreldes süsteemis osalejatega on see muidugi väga kõrge,? ütles Mäesalu.