Arvan, et see on Eestis probleemiks. Iseküsimus, millest see tuleneb. On märgitud, et üks põhjus on erinevates elukutsetes. Naised teevad rohkem selliseid töid, kus on madalamad palgad.
Kui räägime aga võrdsest palgast ja vastavast seadusest, siis peetakse ikkagi silmas, et naistele ja meestele makstakse võrdse töö eest võrdset palka. Mitmed kommentaatorid on õigesti märkinud, et tasustamise erinevus algab juba sellest, et naised küsivad väiksemat palka. Tavaliselt mees astub uksest sisse ja ütleb, et ma maksan nii palju ja võtke või jätke. Naised tunnevad huvi, milles töö seisneb ja kahtlevad rohkem, kas nad saavad selle tööga hakkama. Samuti on meil ühiskonnas ettekujutus, et perekonda peab mees üleval pidama.
Ma ei süüdistaks konkreetseid ettevõtjaid. Nad kasutavad lihtsalt juhust ? kui naine rohkem palka ei küsi, ja ühiskonnas on see aktsepteeritav, siis miks nad peaksidki kõrgemat palka pakkuma. Kahtlemata on ka ettevõtteid, kus arvestatakse tööpanust, mitte sugu.
Naistele ja meestele võrdset palka sätestava seaduse täitmist on muidugi suhteliselt raske kontrollida.
Meie ettevõttes ei ole see probleemiks. On väga raske määratleda, kas naistele ja meestele makstakse erinevat palka. On raske määratleda ka seda, kas naised ja mehed teevad ühesugust tööd. Ausalt öeldes ei kujuta ma ette, kuidas hakatakse seda kindlaks tegema. Ka väga sarnastel ametikohtadel võib üks inimene anda palju suurema panuse kui teine. Ja kui nad juhtuvad nüüd olema erinevast soost ja viletsamate töötulemustega juhtub olema naine, siis võib tekkida palju arusaamatusi.
Mul on seda väga raske kommenteerida, sest ma ei kujuta ette, kuidas seda seadust hakatakse kontrollima ja kuidas tagatakse, et töötasu on võrdne. Eriti puudutab see n-ö ajudega tehtavat tööd. Liinitöölise puhul on väga kerge tööpanust hinnata ning naised ja mehed saavadki ühesugust palka. Valgekraede puhul on see palju keerulisem.
Ma ei usu, et ettevõtted uut töötajat otsides pakuvad sõltuvalt soost kandidaadile erineva suurusega palka. Inimesel on oma kindel palgasoov, millest allapoole ei ole ta nõus minema.
Seotud lood
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.