Oleme Euroopa Liidul pinnuks silmas?

Mida aeg edasi, seda sagedamini kasutavad ametkondade esindajad erinevate meetmete, piirangute, kitsenduste ja ettekirjutuste põhjenduseks mõttelagedaid väljendeid, nagu ?sest see ei meeldi Euroopa Liidule?, ?sest muidu ei ole meil asja ELi? või ?ELile on see pinnuks silmas?. Sama hästi võiks nad vastata, et ?vastavalt partei soovidele? või midagi analoogset.

Soovitan ametnikult küsida, mis on selle või teise väljenduse mõte. Ja kui sellele asjalikku selgitust ei järgne, on kas ametnik vaimselt piiratud või puudub asjalik põhjus.

Paljud ELi määrused, normatiivid ja ettekirjutused on Eesti jt ELi liikmeks soovijate jaoks ümberkohandamata kujul sobimatud. Tugevad liikmesriigid muudavad normatiive vastavalt oma riigi majanduse ja rahva soovidele. Pisikeste ?nupukeste?, kelle seas vaieldamatult ka Eesti, jaoks on reeglid karmimad, nagu suure venna reeglid ikka. Kui Eesti tihedalt Brüsseli vahet sõitvad esindajad Eesti majandusele ja ettevõtlusele soodsaid ja vastuvõetavaid tingimusi välja ei kauple ? mida siiani pole juhtunud ?, peaks Eesti elanikud asuma kiirelt eitavale seisukohale liitumise suhtes ELi tingimustel. Või vahetama läbirääkijad välja suutlikemate vastu, kelle jaoks isiklik paipoisiaura Euroopa vägevate silmis vähem oluline on.

Praegu ei takista keegi ühelgi Eesti ettevõttel soovi korral saada ISO või mõnd muud rahvusvahelist tunnustussertifikaati oma tegevusele ja toodetele. See avab neile maailmaturu. Edukad firmad (nt Kreenholm, Silmet) rajavad müügiesindusi ja müüvad kvaliteetset kaupa ka Euroopa Liiduta.

Kuid mitte kõik firmad ei sea nii suuri eesmärke. Nende jaoks on ellu jäämiseks olulised hoopis teised kriteeriumid, mis neil praegu olemas on, ELis aga kaovad. Ja need pole suutmatute inimeste tähtsusetud ettevõtmised, nagu see võib ametnikele tunduda. Need on meie oma inimestest ettevõtlikemate ja innovatiivsemate asjalikud ettevõtted, mis Euroopa hammasratastele ohvriks tuuakse.

Eesti majanduskeskkonnal on praegu mitmeid eeliseid, millele tuginedes on Eesti jõudnud soodsa ettevõtluskliimaga riikide esiritta. Liitumine ELiga kaotab mitmed Eesti konkurentsieelised. Raha kulutamine ELi nõuete täitmiseks kurnab asjatult juba praegu nii ettevõtjaid kui töötajaid. Eesti ELi nõuetele vastavusse viimise kulud tulevad suures osas igaühe taskust. Selle raha võiks kulutada ka sotsiaalsfääris ? seda tunnetaks igaüks paremini.

Praeguste liitumistingimuste arutu täitmine pole ammu enam üldine huvi. See on saanud teatud ringkondade kannuste teenimise vahendiks. Õnneks pole midagi pöördumatut veel toimunud, aga mida lähemale ELile, seda selgemalt tunnetab igaüks, kuidas hingamisruumi jääb vähemaks. Tõenäoliselt saab juba lähiajal rahvaesindaja valimise edukusel põhikriteeriumiks tema selgelt ettevaatlik ja jäik suhtumine ELi-eufooriasse.