Uus president haldusreformi teha

Kristi Malmberg 26. jaanuar 2001, 00:00

Milliseks kujuneb valijameeste otsus, pole poliitikute hinnangul üheselt ennustatav. Tugeva trumbi presidendivalimistel annab valitsusliidule haldusreform.

Politoloog Anu Toots ütleb, et võimuvahekorrad kohalikes omavalitsustes on praegu äärmiselt segased ja mingit pilti ühe või teise erakonna kasuks ei joonistu. ?Kuna haldusterritoriaalne reform on ikka veel kriitilises ehk määramatus faasis, teeb see omavalitsused poliitiliselt manipuleeritavaks,? nendib Toots.

Presidendivalimistel kaasalöövad erakonnad juba sebivad. Isamaaliit moodustas eelmisel aastal valimistoimkonna oma presidendikandidaadi Tunne Kelami reklaamimiseks. Nüüd räägivad kurjad keeled, et isamaalased mõlgutavad mõtteid ka kunagise Tartu Ülikooli rektori Peeter Tulviste sobivuse üle presidendikohale. Ametlikult ei kinnita seda keegi.

Reformierakonnal on niivõrd palju häid mehi parteis, et tulevaste presidentidena on välja pakutud Siim Kallast, Toomas Vilosiust, Märt Raski ja Toomas Savi. Tõsisemaks kandidaadiks presidendikohale võib pidada siiski vaid Savi, kuigi ta ise nimetab enda suurimaks konkurendiks Raski. Kallas otsustas eelmisel nädalal kampaanias osalemisest loobuda, põhjendades seda sooviga jätkata veel paar aastat rahandusministrina.

Reformierakondlased käivad ka juba mõnda aega omavalitsustes ringi ja korraldavad oma kandidaatide vahel nn presidendi eelvalimisi. Miskipärast kipub Savi neid valimisi alati võitma, seda isegi Vilosiuse kodulinnas Haapsalus.

Mõõdukate presidendikandidaat on loomulikult sirgeseljaline Andres Tarand, kes pakuti sellele kohale välja juba 1999. aasta riigikogu valimiskampaanias. Tema ja Savi on mitme poliitiku arvates ka koalitsiooni soositumad presidendid.

?Kelami ?ansid on vähenenud,? väidab Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. ?Vaevalt koalitsioon seda talukski, et president ja peaminister on tulnud samast parteist.? Savisaare hinnangul võib koalitsioonil augustiks jääda siiski vaid üks presidendikandidaat.

Andres Tarand leiab, et katse ühine kandidaat leida tuleks kolmikliidul kindlasti teha. Ka Kelam on kindel, et kolmikliidul jagub poliitilist tahet toetada enne otsustavat vooru ühiselt tugevaimat kandidaati. Savi sõnul on aga selles küsimuses teoreetilisi vahevõimalusi väga palju ja eks igal erakonnal ole selles osas ka omad nägemused.

Keskerakond on presidendikandidaatidena pakkunud välja Siiri Oviiri ja Edgar Savisaare. Küsimusele oma võimaluste kohta valimiskogus vastab Savisaar diplomaatiliselt, et pole võimatu, et presidendi suudab valida ka riigikogu.

Siiri Oviiril on kahtlemata presidendile sobilikke omadusi, neid saab ta rakendada paljude arvates aga mõnel teisel ajal ja mõnes teises riigis. Mullu oktoobris kirjutas kolumnist Barbi Pilvre Eesti Ekspressis, et Eesti ühiskond pole oma arengus veel jõudnud sellisele tasemele, kus naiskandidaat presidendikohale võiks läbi minna. ?Naised teatavasti devalveerivad eesti inimeste silmis võimu: kui mingil ametipostil on naine, siis selle väärtus langeb,? kirjutab Pilvre.

Oviir ise hindab oma võimalusi valimiskogus headeks. ?Selleks annab põhjust ka toetus, mida Maalehe lugejad mulle sügisest saadik väljendavad,? märgib Oviir, kes peab enda suurimaks erakonnaväliseks konkurendiks Toomas Savi.

Samas tekib küsimus, kas oma mees presidendikohal ongi nii suur võit, kui esmapilgul paistab. Presidendikandidaatideks pakutavad isikud on reeglina erakonna liidrid ja ühtlasi head häälekogujad. Järgmised kohalikud ja riigikogu valimised on aga juba tulemas.

Ka Edgar Savisaar küsib, mida võitis Isamaaliit sellest, et Lennart Meri 1992. aastal nende poolt presidendikandidaadiks üles seati. Ta meenutab, et kaks aastat hiljem osales seesama president agarasti tollase peaministri Mart Laari tagasiastumist taotlevas protsessis, mis lõppeski umbusaldusavalduse ja Laari kukkumisega.

Tunne Kelam nendib, et tõepoolest kaotab presidendivalimised n-ö võitnud erakond oma esindaja. Samas võidab see erakond, kes suudab valimisi käsitleda rahvuslike huvide kontekstis, Kelami hinnangul juurde usaldusväärsust.

Tarand näeb tundmatu kandidaadi ülesseadmises siiski pigem nõrkuse märki ühiskonnas. ?Erakonnad armastavad kuulutada presidendi ?meie omaks?, kuigi amet kannab laiema identiteedi märki,? nendib ta. ?Serveerimisviisid võivad olla mitmesugused. Nende kaudu kompenseeritakse mingil määral häältekaotust.?

Anu Tootsi hinnangul asuvad ärimehed toetama konkreetset figuuri, mitte kampaaniat. ?Lennart Meri on olnud suurepärane ärimeeste kaitseingel,? märgib Toots.

Tootsi sõnul oleneb ärimeeste kaasalöömine ka sellest, kui soojad on kodumaise kapitali suhted peaministriga. ?Kui viimane on nende ootusi petnud, siis pannakse kaardid mängu presidendivalimiste kampaanias. Tõenäoliselt võib Eesti viimase aasta arenguid majanduspoliitikas niisugusteks pidada,? lausub Toots.

Peagi läheb täie hooga käima valimiskampaaniateks ettevõtjatelt raha kogumine. Presidendi rolli Eestis arvestades peaks ärimehel olema tunduvalt suurem huvi toetada kohalikke või riigikogu valimisi.

?Ettevõtjatel võib siiski huvi olla, sest minu teada on president nii mõnegi majanduslepingu sõlmimiseks või mittesõlmimiseks mõju avaldanud,? väidab Savisaar.

Oviir kinnitab, et ei toetu ettevõtjate antavale rahale. Tunne Kelam märgib, et ettevõtjate huvi saada Eestile rahvusvaheliselt tunnustatud president on tuntav ja kukrut soojendav. Samas Toomas Savi ei usu, et ettevõtjail võiks olla erilist huvi presidendikampaania vastu ? peale äärmuste välistamise, kes võiksid Eesti ja meie majanduse head rahvusvahelist mainet rikkuda.

Savisaare hinnangul hakatakse juhul, kui valimine läheb valijameeste kätte, rohkem rääkima parteidevälisest kandidaadist. Valijameeste ees oleks Savisaare arvates head ?ansid Matti Pätsil, Robert Lepiksonil, Jaan Kaplinskil ja veel mitmel avaliku elu tegelasel, keda riigikogu ees ilmselt üles ei seataks.

Savi märgib, et eks parlamendiliikmed ja omavalitsusjuhid tunnevad tõsisemaid kandidaate ja oskavad üht teisele eelistada ka pealetükkiva kihutustööta. ?Vähemalt minu aeg kulub tervenisti ära riigikogu esimehe kohustuste täitmisele, mistõttu mina pean paraku lootma, et töö kiidab tegijat,? lausub Savi.

On meil üldse vaja presidenti? Siiri Oviiri hinnangul on presidendil ühiskonda tasakaalustav roll. Tunne Kelam meenutab ühte möödunud aasta arvamusküsitlust, kus presidenti nähti päevapoliitikast kõrgemalseisva riigipeana ning riigi esidiplomaadina.

Igal juhul koguneb tänavu augustis riigikogu erakorralisele istungile presidenti valima.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing