Mida tähendab ?ühistu olemas?

Juhul, kui kuulutuses ei täpsustata, kas tegu on korteri- või elamuühistuga pole sellise teabega korteri ostjal suurt midagi peale hakata.

Peamine erinevus nende kahe ühistutüübi vahel on ostu-müügi protseduuri puudutav.

Elamuühistu puhul võib juhatus uue liikme vastuvõtmisest keelduda ja samuti on halvasti reguleeritud topelt tehingute tõkestamine, sest elamuühistu liige pole korteri omanik ja seega ei saa ka hooneregistrist tõendit ning tehingud ei vaja notariaalset tõestamist.

Samas on avaldatud arvamust, et üldiselt on elamuühistute haldus- ja remondikulud väiksemad korteriühistu vastavatest kuludest. Selle põhjuseks on peamiselt sissetöötatud ja kaua funktsioneerinud süsteem ning parem (ja pidev) hooldus elamu püstitamisest alates.

Samuti on elamuühistutel lihtsam laenu saada ning seetõttu pole suuremad remonttööd jäänud rahapuudusel tegemata. Nii on sellised elamud enamasti paremini hooldatud ja samuti paremas korras, see aga tähendab omakorda väiksemaid ekspluatatsioonikulusid. Samuti on võimalik ühistu juhatuselt saada üksikasjalik ülevaade seni tehtud ning plaanis olevate tööde kohta.

Korteriühistu olemasolu rõhutatakse müügikuulutustes kui hinna seisukohalt olulist faktorit. Siinkohal meenuvad aga kohe nii mõnegi korteriühistu pankrotid.

Seega pole selline majandamise vorm alati edukas. Esimesi erinevusi võrreldes elamuühistutega ongi laenu saamise piiratud võimalused ning alternatiivide nappus.

Korteriühistu puhul on oluline näitaja asutamise aeg. Värskelt loodud ühistu pole ilmselt suutnud veel korralikult tegutsema hakata.

Sõltuvalt põhikirjast on tihti antud juhatusele või juhatajale põhjendamatult suured õigused ja seetõttu pole ka harvad tõsised erimeelsused ning sisemised vastuolud ühistu liikmete hulgas. Vastloodud korteriühistu puhul on ka tavaline, et värskelt saadud ise otsustamise õiguse kasutamisega nii-öelda pingutatakse üle. Sagedasti tekivad probleemid liiga kallilt või juhataja tuttavatelt tellitud remonttööde tõttu.

Kui korteriühistusse kuulub näiteks kaks erineva suurusega maja, on oht Väikese Peetri ja Suure Peetri sündroomi tekkimiseks. Üldkoosolekul jagunevad ju hääled vastavalt korterite arvule.

Korteri oma soovidele vastavaks ehitamise seisukohast pole vahet, kas tegu on elamu- või korteriühistuga. Kõik ümberehitused ja kapitaalse iseloomuga remonttööd tuleb mõlemal juhul kooskõlastada ühistuga.

Samas on elamuühistul efektiivsemad võimalused võlgnike välja tõstmiseks ning seega ei tohi ka ostja oma investeerimise võimet üle hinnata, sest üürivõlga kui lühiajalisse krediiti suhtumine võib saatuslikuks saada.

Probleem võib tekkida ka hilisema müügiga, kui elamuühistu juhatus ei aktsepteeri võimalikku ostjat (juhatus võib pika vihaga olla).

Vastloodud korteriühistus, kus juhatus ei soovi oma kortereid pantida ja alternatiivseid finantseerimise allikaid pole leitud, võib isegi hädapärasteks remonttöödeks vajalike vahendite leidmine osutuda keeruliseks.

Eriti raske on elanikelt remondiraha korjata elamutes, kus enamik elanikke on pensioniealised.

Palju probleeme tekitavad korteriühistutele ka võlglased, sest kohtu kaudu võlgade sissenõudmine on aeganõudev ja kulukas. Samas tuleb leppetrahvide ja sanktsioonide vältimiseks katta kõik jooksvad kulud.

Autor: Teet Sepaste