1995. aasta märtsis rahvale 25 erastamisväärtpaberi eest pakutud Saku Õlletehase aktsia hind on nüüdseks tõusnud 65,2 kroonini ehk kordades kiiremini kui Saku populaarseima toote Saku Originaali hind poes sama ajavahemiku jooksul.
Keskmise Eesti investori ?eluiga? ulatub 5?7 aastani. Sellesse ajavahemikku jääb ka keskmise Saku Õlletehase aktsionäri ?eluiga?, kelle portfelli käekäiku ma Saku Õlletehase ja Eesti õlleturu arengu kaudu kavatsengi lahti kirjutada.
Kuigi Saku Õlletehase ajalugu ulatub 1820. aastasse, peatume peamiselt vaid viimasel kuuel aastal, mille jooksul on Eesti õllekultuur ja õlu tarbimine jõudnud Euroopaga samale tasemele.
27. märtsil 1995. aastal kuulutas Eesti Erastamisagentuur välja Eesti Vabariigile kuuluva 1,6 mln Saku aktsia müügi, mis moodustas (ja moodustab siiani) 20% õlletehase aktsiapakist. Aktsia hind oli fikseeritud 25 EVP tasemel ühe aktsia kohta.
Vahemärkusena olgu öeldud, et enne seda oli Saku Õlletehase suuromanikuks saanud Baltic Beverage Holding, mis on 75,01% suuruse Saku aktsiapaki omanik tänaseni.
Saku aktsia ostutaotlustest rahuldati 34 794. Riigi poolt pakutud aktsiapakk märgiti asjast huvitatute poolt 4,53kordselt üle ja seega sai vastavalt jaotamiskorrale iga ostusoovija 46 Saku aktsia võrra rikkamaks, kulutades sellele 1150 EVPd ehk 195 krooni. (Siin on arvestatud erastamisväärtpaberi 1995 märtsi turukursiga, mis oli 17 senti ning mis tegi ühe aktsia hinnaks 4,25 krooni).
Seega sai erastamise tulemusena Saku aktsia odavamalt kätte kui tol ajal Saku Originaali 0,5-liitrise pudeli. Võrdluseks olgu toodud Saku aktsia eilne 65,2kroonine turuhind, mis piltlikult väljendatuna võrdub juba 6,5 Saku Originaali pudeliga. Ehk inflatsioon pole investeeringu väärtuse kasvuga suutnud kaasas käia.
1995. aastaks oli Saku Õlletehas saavutanud Eesti õlleturul konkurentsitu liidrikoha hõlmates umbes 55% turust.
Saku aktsia järelturg hakkas tasapisi funktsioneerima juba 1995 mai alguses, kus Saku aktsiat hinnati turuosaliste poolt 15 krooniga (väikeinvestori portfelli väärtus oli seega kasvanud juba 690 kroonini ehk üle 250%). Sellegipoolest ei suudetud Saku aktsiat korralikult turu poolt ära hinnata ja sama aasta juunis pendeldas aktsia 10 ja 25 krooni vahel.
1996. aastal oli õlletööstuses tagasiminek. Õlletarbimine eestlase kohta kahanes 34 liitrini inimese kohta.
Sellele vaatamata oli 1995. aastal läinud Saku Õlletehasele majanduslikult hästi ja aprillis 1996 maksis ettevõte aktsionäridele dividendideks välja 6 mln krooni ehk 0,75 kroon aktsia kohta.
12. augustil 1996 noteeriti Saku aktsia Tallinna börsi vabaturul. Esimesel päeval sulgus aktsiahind 34,75 krooni tasemel (portfelli maht oli kasvanud 1598 krooni)
1997 oli börsibuumi ja krahhi aasta, kus enamus aktsiad liikusid väga suurtes hinnakoridorides. Saku aktsia aga kõikus kõigest 30 ja 63,5 kroonises hinnavahemikus ja tehase aktsionär pääses börsimulli lõhkemisest kuiva nahaga.
See näitabki ära Saku aktsia eripära, milleks on stabiilsus ka majanduse keerdkäikude ajal, kui vaid poliitika maksude näol ja konkurents turuosa säilitamise nimel välja jätta.
27. jaanuaril 1998 arvati õlletehas Tallinna börsi lisanimekirja. Aktsia hind oli kukkunud 28 kroonini (portfelli maht kahanes 1288 krooni).
Kui börsile oli 1998. aasta väga halb siis õlletootjatele valdavalt hea. Õlletarbimine kasvas elaniku kohta 47 liitrini ja käibed suurenesid hüppeliselt. 1999 soe suvi tõstis õlletarbimist aga koguni 61 liitrini elaniku kohta. Saku kasum tõusis sel aastal koguni 61 mln kroonini. Kiire kasvu taga oli uute toodete müügiletulek, nt Saku On Ice kui ka alanud sõda turu pärast.
Saku Õlletehas, mis saavutas monopoolse positsiooni Tallinna varustamisel õllega 1913. aastal ja on sealt maalt peale olnud Eesti õlleturu liider sai 2000. aasta tunda külma hingust Tartu Õlletehasest välja kasvanud A Le Coqist.
Viimane kasvatas oma turuosa Eesti õlleturul väga jõuliselt küündides eelmise aasta lõpuks 35%ni Eesti õlleturust. Saku all on aga siiski veel umbes 48%.
Sakust on täielikult saanud vana majanduse stabiilne ja rahulikult kasvav ettevõte, mis lubab oma aktsionäridele dividende ja stabiilselt aktsiahinna kasvu vaatamata sellele, et läbi aegade on Saku aktsiat võrreldes ülejäänud turuga kalliks hinnatud.
Ajapikku on osa 8000st Saku väikeaktsionärist oma investeeringu turul realiseerinud (4 neist eilselgi börsipäeval) kuid sellegipoolest on jäänud Saku Õlletehas oma ligi 4500 aktsionäriga (kellest hinnanguliselt 95% käes on 46 Saku aktsiat) Eesti investori jaoks üheks tuntumaks aktsiaks jäädes alla vaid Hansapangale, millel on veidi üle 5000 investori.
Seotud lood
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.