Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa Liit ei ole meie mustuses süüdi

    1. veebruari Äripäevas ilmunud kirjutis ?Euroliit meelitab steriilse ja bakterivaba eluga? ennustab maarahvale kurba tulevikku: üks pood mitme küla peale, apteeke pole niigi palju ja isegi moosi ei tohi enam keeta ? vähemasti mitte neist õuntest, mis on kooliaiast korjatud. Seda ?tänu? euronõuetele, mille hulka kirjutise autor oli arvanud ka tervisekaitsenõuded.
    Kuna tervisekaitsenõuete täitmise üle valvab tervisekaitseinspektsioon koos oma maakondlike talitustega, siis peame vajalikuks pisut korrigeerida kirjutises avaldatud sellekohast teavet.
    Esiteks: mitte ükski seadus, määrus ega ettekirjutus ei keela kasutada aias, sealhulgas kooliaias, kasvatatud saadusi laste toidulaual. Ainus tingimus on see, et neist valmistatud toit peab olema tervisele ohutu.
    Teiseks: mitte ükski seadus, määrus ega ettekirjutus ei kohusta maal ainult ravimite müügipunktina tegutsevat ettevõtet ehitama endale kallist ravimite segamise ruumi.
    Seda tuleb teha neil, kes deklareerivad ennast apteegina, kes ise võtavad endale apteekidele ette nähtud ja apteekrite liidu poolt juba kolm aastat tagasi kooskõlastatud kohustused ja vastutuse. Tervisekaitseametnikud ja ammugi mitte Euroopa Liit kohalike ettevõtjate ettevõtlusvormide valikusse ei sekku.
    Kolmandaks: jutud massilisest maapoodide ja koolisööklate sulgemisest on pahatihti kantud mugavuse ? ja mis seal salata ? ka riigilt raha ja ettevõtluseks kergemate tingimuste väljapressimise vaimust. Mitte aga tahtest näha vaeva selle nimel, et pakkuda kvaliteetset ja tervisele ohutut teenust või kaupa. Üks selle eeltingimus on elementaarsete hügieeninõuete täitmine ehk puhtuse pidamine.
    Et just puhtusepidamisega on meil lood kehvad, seda näitavad haigestumised, mille põhjuseks on kas otsesemal või kaudsemal moel mustus. See arv küünib ametlikel andmetel 4000 juhuni aastas. Ainuüksi ametlikult registreeritud salmonelloosijuhtumeid oli mullu 556 ja see arv viimastel aastatel kasvab. Möödunud aastal esines Eestis kaheksa toidust tekkinud haiguspuhangut, neist enamik lasteasutustes. Kui palju toidumürgistuste käes vaevlejaid tegelikult on, ei tea keegi, sest iga kõhuvalu ja oksendamise pärast ei otsita arstilt abi.
    Levima on hakanud selliseidki haigusetekitajaid, mis varem olid siin tundmatud. Võrreldes nii Euroopa kui ka kogu maailma arenenud riikidega on meil haigestumine saastast tingitud tõbedesse 10?15 korda kõrgem.
    See kõik kokku ei ole riigile ega rahvale uhkuseks. Ja riik on asunud olukorda parandama. Alates sellest, et põhiseadusse on sisse kirjutatud igaühe vääramatu õigus tervise kaitsele, ja lõpetades sellega, et vastu on võetud hulk sellekohaseid seadusi, määrusi, otsuseid ja moodustatud riiklikud institutsioonid nende täitmise tagamiseks. Enne kui tormata seadusi, riiki ja Euroliitu tümitama, võiks kõige sellega tutvuda ja seejärel vähemalt oma ukseesisegi puhtaks pesta.
    Seda kõike sai enne loo ilmumist räägitud ka Äripäeva ajakirjanikule.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.