Eksport Põhjamaade tagalast uutele turgudele

Detsembris moodustasid Euroopa Liidu riigid Eesti ekspordist juba 79%, Soome ja Rootsi läks 62,6% ekspordist. Nende protsendinumbrite kasvamisega suureneb Eesti majanduslik stabiilsus. Kuid kas see tagab kiire edasimineku? Rahuldudes ainult kvootide piires Euroopa Liitu tootmisega ei ületa meie majanduskasv ELi oma.

Äripäeva arvates peavad ettevõtjad vaatama rohkem uute suurte turgude, nagu näiteks Hiina, India, Venemaa ja Ühendriikide poole. Samuti tuleb Skandinaavia kõrval senisest rohkem pöörata tähelepanu teistele Euroopa piirkondadele. Rootsi ja Soome suund jääb kindlustama n-ö ekspordi tagalat.

Kiire kasv, mida Eesti vajab, saab tulla ainult ekspordi suurendamise arvel. Ehkki ettevõtjale pole kiire majanduskasv eesmärk omaette, tulevad just sellest konkreetsed kasumikroonid. Rahvaarvu poolest suurte riikide (Hiina, India, Venemaa) ostujõud pole üldjuhul küll väga kõrge, ent selle kompenseerib turu suurus. Ikka leidub keegi, kellele just sinu toode meeldib. Suure turu kogemus on väärt katsetamist. Tõsi, siit Eestist on raske öelda, kui tugev on sealne riiklik bürokraatia.

Elcoteqi juhtide sõnul on nende töötajate palgakulud kõigis maailma nurkades enam-vähem võrdsed, teisiti poleks mõtet. See näitab, et Eesti on tootmises konkurentsivõimeline Hiina, Indoneesia, Taiga ? st riikidega, kuhu Eesti ettevõtja võiks planeerida oma toodangut müüa. Fosforiidist toodetud väetisel, Kreenholmi tekstiilitoodetel, Silmeti muldmetallidel jms peaks edu olema. On selge, et Euroliidu üleküllastunud, kõva konkurentsiga ja äärmiselt reglementeeritud turul on lihtsalt niisama raske läbi lüüa. Samas on ELi turg kvootideks jaotatud turg, mida jagavad omavahel liikmesriigid, ja kust Eestile on juba üht-teist pudenenud. See tagab meie tootjaile kõrge kasumimarginaali, õnnestuks vaid rohkem samal viisil toota.

ELi suunal võib valitsuse tegevusega rahule jääda, ei saa öelda, et pole midagi tehtud. Kohati on põllumajandussaaduste kvoodid sedavõrd suured, et nõutud kvaliteediga ei suudakski me rohkem toota. Ettevõtjale tuleb siiski soovitada nõuete täitmiseks pingutada, investeerida, ehkki teinekord tunduvad ELi nõuded üle pingutatud. Ent kaubamärk ?Made in EU? on kõva sõna.

Allhanget, mis moodustab ekspordist 70%, võib vaadelda omamoodi kvoodina. Aga siin jagavad ?kvoote? suured välismaised (ema)firmad ja igal ajal võib tootmine siirduda maailma teise otsa. Allhange on seetõttu ebastabiilne ja toodab vähem lisandväärtust kui algusest lõpuni oma toode, ent on ikkagi parem kui mitte midagi. Palk moodustab lisandväärtusest ca 40%, ja Elcoteqis töötas ikkagi 3000 inimest. Eesti probleem on oma kaubamärkide puudumine, muidu võiks Eesti ise allhanget mujalt maailmast tellida.

Eesti ekspordil pole kokkuvõttes häda midagi: eelmise aasta kasv oli suurepärased 51 protsenti.