Valitsus tahab hüvitada kasutamata EVPd

Rahandusministeeriumi nõuniku Uku Hänni sõnul esitas ministeerium valitsuse istungile oma ettepaneku tähtajaks kasutamata EVPde jäägi ning veel lisanduda võivate EVP võlakirjade hüvitamise osas. ?Üheks võimaluseks oleks välja anda sama nominaalväärtusega võlakirjad, millel võivad olla erinevad tähtajad,? lausus ta. ?Teiseks võimaluseks on nõuete väljamaksmine rahas.?

Hänni ei välistanud ka vahepealsete variantide võimalust ? kõik oleneb tähtajaks allesjääva summa suurusest. ?Praegu lõplikke otsuseid teha ei saa,? viitas nõunik nii alles teistest ministeeriumitest tulevatele EVPde kompensatsioonimehhanismi puudutavatele ettepanekutele ja ka võimalusele, et otsus võib hakata turgu mõjutama.

?Raske on prognoosida maareformi käiku,? ütles Hänni. ?Sellest sõltub, kui palju võib EVPsid üle jääda,? märkis ta, lisades, et rahandusministeerium hindab rahuldamata jäävate nõuete ülempiiriks 100 miljonit krooni.

Juhul kui vaba maa erastamine suudetakse lõpule viia 2002. aasta suveks, mis on ka erastamisväärtpaberite kasutamistähtaja lõpp, piirduksid rahuldamata nõuded ainult kompensatsiooninõuetega, mida ei jõuta EVPdes välja anda.

Ühispanga kapitaliturgude strateegi Aivo Kanguse sõnul on kustutustähtajaks alles olevate EVP-kroonide kompenseerimise kavatsus radikaalne samm, mis erineb varasemast poliitikast, kui inimene pidi ise otsustama, mida oma EVPdega peale hakata.

?Tõenäoliselt on selle radikaalse ettepaneku üheks põhjuseks vabade riigimaade venima jäänud erastamisprotsess, kus omavalitsused loodavad erastamise läbi viia raha eest,? ütles Kangus. Sel juhul saaks omavalitsus 25 protsenti erastamishinnast erastamiskulude katteks.

Kanguse hinnangul on raske prognoosida, kui palju võib järgmise aasta suveks EVPsid kontodel alles olla ? ainult kattevarast lähtudes oleks teoreetiliselt võimalik, et EVPd on selleks ajaks ära kasutatud, kuid ilmselt ei hakka paljud omanikud võlakirja väärtust arvestades EVPsid alla turuhinna müüma.

?Rahandusministeeriumi pakutud 100 miljonit võib kujuneda viis-kuus korda suuremaks numbriks,? tõdes Kangus.

Ühelt poolt tähendaks see riigile küll rahalisi kohustusi, teiselt poolt toimuks maa erastamine raha eest, mis need omakorda riigile kompenseeriks, lisas Kangus.

Ühispanga hinnangul pole oodata EVP turuhinna olulist liikumist ning see püsib 70 sendi tasemel, nagu ka varem tänavuseks prognoositud.

Hansabank Marketsi analüüsiosakonna juhataja Urmas Riieli hinnangul pole järgmiseks suveks EVPsid tõenäoliselt väga palju järele jäänud, samuti ei tohiks rahandusministeeriumi ettepanek EVPde hüvitamiseks turule olulist mõju avaldada. ?Sisuliselt on protsess kogu aeg käinud ning riigil on vaja asjale formaalne lõpp teha,? kommenteeris ta.

Erastamisväärtpaberite väljaandmine lõpeb järgmise aasta 1. aprillil, nende kasutusaeg sama aasta 1. juulil. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt ulatub 2002. aasta keskpaigaks väljaantud EVPde kogusumma 16,4 miljardi EVP-kroonini. Tänavu jaanuari alguseks oli kustutatud 14,28 miljardit EVP-krooni.