Pärnu maaparandusbüroo juhataja kaustas on üle poole tuhande avalduse elektriliinide ehitamiseks, riik aga kärbib tööraha aasta-aastalt, kirjutab Pärnu Postimees.
Talupidajate avalduste kaust algab aastaga 1989. Sestpeale on sinna pidama jäänud 548 taotlust ühendada majapidamine korraliku tööstusvooluga. Büroo on selle ajaga suutnud koos elektrivõrkudega rahuldada sadakond avaldust. Järjekorra kahanemist pole loota, sest mullusega võrreldes eraldas riik maakonnale kaks korda vähem raha.
?Kõige drastilisem ongi elekter,? nentis Pärnu maaparandusbüroo juhataja Ain Juurikas. Ülemöödunud aastal sai maakond elektriliinide ehitamiseks 900 000, mullu koos reserviga 665 000 ja tänavu 342 000 krooni. Sedagi raha ei saa täiel määral uuteks töödeks planeerida, sest ületulev objekt Tali vallas võtab neljandiku summast.
Juurikas ootab valdadelt neile maaparandusbüroost saadetud isiku- ja tööde nimekirja kohta vastuseid, kes avaldajatest on veel talupidaja ja kuidas vald piirkonnast esitatud taotlused reastab. Eilseks oli vastuse saatnud viis valda.
Veebruari keskpaigaks tahab Juurikas saada valdadest pingerida mitte ainult elektri-, vaid ka maaparandussüsteemide hooldamise ja renoveerimise ning eesvoolude korrastamise kohta.
Pärnu maaparandusbüroo juhataja põhimõte on, et riigi nappi raha jagades tuleb eelistada tõsiseid tegijaid.
Seotud lood
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.