Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kohalike kõnede hinnad võistlustulle

    ?Sideametile on laekunud mitmeid kaebusi, et Eesti Telefoni (ET) sidumishinnad on liiga kõrged ja see ei võimalda teistel kohalikku sidet pakkuda,? ütles teede- ja sideministeeriumi sideosakonna juhataja Edvard Saarma. ?Aasta algusest alates on telefoniteenuste turg avatud, kuid konkurents ja kõnehinna langus on toimunud vaid rahvusvaheliste kõnede osas.?
    ?Seaduse muudatuse seaduse eelnõu näeb ette, et kohaliku taseme sidumishind peaks olema 15 protsenti riigisisese kõne tasumäärast, mis on umbes 12 senti minuti eest. See on üks sent kõrgem hind kui Euroopa keskmine,? ütles Saarma.
    ?ET ei tohiks sidumishinna sisse arvestada neid kulusid, mis olid tehtud aastate eest näiteks kaablite paigaldamiseks ? teised ei pea kinni maksma ET ebaefektiivset majandamist,? märkis Saarma.
    ASi Eesti Telefon juhatuse esimees Valdo Kalm ütles, et ettevõtte hinnangul on selline telekommunikatsiooniseaduse muudatusettepanek taunitav.
    ?Me ei ole seda seni näinud, küsisime seda ministeeriumist, aga ei ole saanud. See on väga taunitav lugu ja puudutab meid otseselt,? rääkis Kalm. ?Siin lõhnab kaabelleviseaduse järele ? see on Tele2st lähtunud ettepanek ja nendepoolne lobby,? leidis Kalm.
    ?Ainuke viis, kuidas võib konkurentsi tekitada, on seaduste teel nagu kõigis teistes riikides,? lausus Tele2 juhatuse esimees Ivar Lukk. ?Praegu piirab ET konkurentsi jõhkralt.?
    ?Efektiivse operaatori jaoks oleks põhjendatud sidumishind 5 senti minut. Täna on ET hind 18 senti minut, mis on ligi neli korda kõrgem. Kui riigikogu kinnitab seadusemuudatused, siis sellise tariifiga on võimalik kohalikke kõnesid pakkuda, kuid marginaal on minimaalne,? nentis Lukk.
    Telefoniteenuseid pakkuva ASi Uninet juhatuse esimees Markus Nisula ütles, et isegi 12 senti minuti eest oleks kallis. ?Kohalike kõnede pakkumiseks oleks see hind esialgu piisav, kuid sidumishind peaks olema 10?11 senti minuti eest,? sõnas Nisula.
    Uninet pakub äriklientidele kohalikke kõnesid, kuid selleks peab tellima vahendusjaama liitumishinnaga 8000 krooni ja kuutasuga 4000 krooni. Uninet pakub kohalikku sidet hinnaga 23 senti tippajal ja 17 senti kell 19?07. Nisula sõnul on mõningaid Unineti kohalikku sidet kasutavaid kliente. ?Need on üksikud kliendid, aga kuna tegemist on keskmiste ja suurte firmadega, siis neid ei saagi kümnetes olla,? ütles ta.
    Telekommunikatsiooniseaduse muutmise seaduse eelnõu ettekandja, majanduskomisjoni liige Kalev Kukk ütles, et seadusandja peab rakendama jõuvõtteid, et panna ET ja uued tulijad võrdesesse seisu. ?Konkurentsi ei ole, sest sisuliselt toimib veel ristsubsideerimine ja kohalikku kõnet müüakse alla omahinda. Tallinna inimesed saavad oma asju ajada kohaliku kõne abil, miks maal elavad inimesed peaksid kõrgema riigisisese tariifiga rääkima,? rääkis Kukk. ?Kohaliku kõne hind tõuseb, see oli algusest peale kõigile teada.?
    ?On teoreetiline võimalus, et kohaliku kõne hind tõuseb, aga selleks peaks ET kaotama riigisisese kaugekõne, vaevalt et see juhtub praktiliselt,? ütles Edvard Saarma. ?Eesti Telefoni väitel on praegune kohaliku kõne hind ? 24 senti minut ? kulupõhine. Ta ei saa ju järsult hinda tõsta, kui hind on kulupõhine.?
    Valdo Kalmu sõnul ei lähe kohaliku side hind allapoole. ?Juba praegu on see omahinna piirimail,? sõnas ta.
    Markus Nisula hinnangul võib aasta lõpus kohalik kõne olla praegusest 15?20 protsenti kallim.
  • Hetkel kuum
Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Balti aktsiad jätkasid tõusulainel
Neljapäeval sai sel nädalal alanud Balti aktsiate tõus jätku, kui Balti koondindeks Baltic Benchmark kerkis 0,36%.
Neljapäeval sai sel nädalal alanud Balti aktsiate tõus jätku, kui Balti koondindeks Baltic Benchmark kerkis 0,36%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Swedbank kaotas kasumit vähem kui SEB
Eesti kahe suurema panga tulemusi vaadates on näha, et Swedbanki kasum kahanes esimeses kvartalis vähem kui SEB-l.
Eesti kahe suurema panga tulemusi vaadates on näha, et Swedbanki kasum kahanes esimeses kvartalis vähem kui SEB-l.
Robotit arendav Eesti idufirma kaasas 1,5 miljonit eurot
Eesti idufirma 10Lines kindlustas 1,5 miljoni euro suuruse investeeringu, et laiendada tegevust Ameerika Ühendriikides.
Eesti idufirma 10Lines kindlustas 1,5 miljoni euro suuruse investeeringu, et laiendada tegevust Ameerika Ühendriikides.